Litsentsi soetusmaksumus kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks. 13 On majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud (lõivud, juristide tasud, audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui majandusüksus suudab tõestada, et tal on antud arendusprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning on tõenäoline, et
b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d
e. saadud laenud f. laenude andmine teistele osapooltele g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a
kulutused), kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida osaühing kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mille soetusmaksumus on 3000 krooni ja rohkem. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni
pehme ja immateriaalne kasu. Raske kasu on selgelt mõõdetav ja see on vajalik parandamaks otsese omaniku, näiteks aktsionäri, varalist seisu kuluefektiivsuse tõstmise läbi. Pehme kasu all mõeldakse kaudset kasu. Seda võib olla raske selgelt hinnata, aga võivad olla heaks indikaatoriks arengul. Näiteks läbi efektiivsuse tõstmise tekitatakse rohkem vaba aega, mida saab võimalusel kasutada millegi muu tegemiseks. Immateriaalset kasu ei ole võimalik finantsterminitega mõõta, kuid samas ei tohi sassi ajada ka pehme kasuga raske mõõdetavuse tõttu. Sellist kasu võib iseloomustada näiteks võime kindlustada, et ettevõtte poolt seatud standardid saavutatakse õigete kulude juures. Samuti on tähtsal kohal lõpp- tarbija arvamus ja sellest tulenev tagasiside. Teisest seisukohast võetuna jaotatakse saadav kasu viite kategooriasse : tehingust tulenev,
mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks.
sing channels — TV, print, internet, etc. – do you plan to use?). • Public Relations. • Promotional programs. • Budget. • Projected results of this promotional program (impact to customer loyalty, new customer acquisition, etc.) 14)Toote ja teenuse erisused – Toode - Tootja pakub tarbijale oma tootmise esemelist tulemust. Tootmisse ei kaasata tarbija kaudu ühtegi välistegurit. Protsessi lõpptulemuseks on aineline toode. Teenus - Teenuse osutaja pakub tarbijale oma potentsiaali (immateriaalset võimet ja valmisolekut midagi teha). Teenuse osutamisprotsessi kaasatakse kliendi kaudu ka välistegur, kelleks võib olla nii klient ise kui tema mingi objekt. Teenuse osutamise tulemusena luuakse immateriaalne või materiaalne väärtus 15)Brändi strateegia ja identiteet – Brand identity - The visible elements of a brand (such as colors, design, logotype, name, symbol) that together identify and distinguish the brand in the consumers' mind. PÜRAMIID
Tegevjuhtkonna deklaratsioon Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Majandusaasta aruanne 7. Millist neist printsiipidest EI pea järgima aastaaruande koostamisel? Maksuühtsuse printsiip Arusaadavuse printsiip Võrreldavuse printsiip Kõiki eeltooduid peab järgima 8. Milline selgitustest EI järgi arusaadavuse printsiipi? 2008 aastal soetati firmale immateriaalset põhivara 2 miljoni krooni eest. 2008 aastal soetas firma 1 950 000.- eest materiaalset põhivara, mis amortiseerub 5 aasta jooksul. 2008 aastal soetas firma suurel hulgal vara, mida võib laias laastus lugeda immateriaalseks varaks, kuid mille kasutamine võib kaasa tuua ka selle vara väärtuse languse teatud perioodi jooksul 2008 aastal soetas firma 2 milj krooni eest tarkvara, mida kasutatakse firma uue teenuse turule toomiseks. Tarkvarainvesteeringu tasuvusajaks
Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil. Amortiseeritava immateriaalse põhivara lõppväärtuseks (lõpetamismaksumuseks) loetakse null, välja arvatud juhul, kui on äärmiselt tõenäoline, et vara on võimalik pärast selle kasuliku eluea lõppu müüa. Piiramatu kasutusajaga immateriaalset põhivara soetusmaksumust ei amortiseerita. Piiramatu kasutusajaga immateriaalse põhivara väärtust saab alla hinnata. Immateriaalse põhivara mahakandmine ja müük kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara mahakandmisele ja müügile. BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha.
Suurte süsteemide tarkvara ja litsentsid 4 aastat Muu immateriaalne vara kuni 10 aastat Soetustest tulenev immateriaalne vara 510 aastat Järelejäänud firmaväärtus ei amortiseerita Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust peab kontrollima üks kord aastas kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. Sellist immateriaalset vara ei amortiseerita. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara kasulik eluiga vaadatakse üle igal aastal, et teha kindlaks, kas sündmused ja tingimused jätkuvalt toetavad vara kasuliku eluea piiramatuks määramist. Kui ei toeta, arvestatakse muutust kasuliku eluea määramisel piiramatust piiratuks raamatupidamisliku hinnangu muutusena, st edasiulatuvalt. Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum määratakse kindlaks
100% : 5 = 20% soetusmaksumusest kantakse igal aastal kuludesse. 6.5 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastub bilansis kirjetel: - Firmaväärtus - Arenguväljaminekud - Muu immateriaalne põhivara - Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui: a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse üldjuhul lineaarset meetodit. Immateriaalset põhivara, millel on kasutustähtaeg, amortiseeritakse lähtuvalt kasutustähtajast. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkmaksumuses
vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. 3.5. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooninormid on arenguväljaminekul ja tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivarl 30%. Arenguväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul kui eksisteerib kava
tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000.- kroonist ühiku kohta. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. 3.7 Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide lepingu edukaks toimimiseks on liikmesriikideti vajalik (eelkõige ekspordi ja impordiga tegelevate) ettevõtete kurssiviimine uute mängureeglitega, uute kohustuste ning õigustega. Lisaks on arengumaades vajalik intellektuaalomandi õiguste mõiste tutvustamine, et väärtuslikuks ning omandiks peetaks ka immateriaalset vara. 25 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe 4. Eesti Maailma Kaubandusorganisatsioonis 4.1 Eesti astumine WTO-sse Juunis 1992 omandas Eesti Vabariik GATT vaatlejaliikme staatuse. Sisuliselt tähendas see vastastikust infovahetust GATT-i sekretariaadiga. Märtsis 1994 esitas Eesti koos Eesti Väliskaubanduse Memorandumiga avalduse GATT-i
Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks. Määramata pikkusega elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse bilansipäeval läbi väärtuse test (kehtis kuni 2012. a., alates 2013. a. amortiseeritakse immateriaalset vara). Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga siis eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni 10 aastat (alates 2013. a.). Arendustegevusega seotud väljaminekute (ehk arendusväljaminekute) kajastamisel peab ettevõte valimaks:
(1) Me oleme läbinisti materiaal-bioloogilised olendid; me ei oma aistinguid; küsimus, kas me tulevikus elame või oleme surnud, on teatud juhtudel sisutühi; me ei oma vaba tahet, sest meie kui materiaalsete süsteemide käitumine on lõppkokkuvõttes määratud fundamentaalsete füüsikaseadustega; (2) Me omame aistinguid; meie elus- või surnudolemine on teatud fakt, mitte kokkuleppe asi; me omame vaba tahet; järelikult ei ole me läbinisti materiaal-bioloogilised olendid, vaid omame immateriaalset hinge (Cartesiuse Ego't). Valik on siin igaühe enda mõistuse ja südametunnistuse asi. Kui palju me seda valikut tehes arvestame tänapäeva haritud maailmas valdavalt omaksvõetud seisukohtadega ja kuipalju usaldame omaenda arusaamisvõimet, on isikliku intellektuaalse iseseisvuse küsimus. Kuivõrd on aga mõistlik oma tegelikku valikut avalikult tunnistada, sõltub paljudest väga erinevat laadi asjaoludest ja kaalutlustest.
Tabel 8.2 Toote ja teenuse kolmefaasiline käsitlus313 Faas Toode Teenus Potentsiaali faas Tootja pakub tarbijale tootmise Teenuste osutaja pakub tarbijale oma esemelist tulemust potentsiaali (immateriaalset võimet ja valmisolekut midagi teha) Protsessi faas Tootmisse ei kaasata tarbija kaudu Teenuse osutamisprotsessi kaasatakse ühtegi välistegurit kliendi kaudu ka välistegur, kelleks võib olla klient ise või tema mingi
annaabi.ee 
