(MIKS?) Asetades end valitud sihtrühma (KELLELE?) seisukohale, vastab asjatundlik ettevõtja juba äriideed sõnastades küsimustele: milline toode/teenus (MIDA?) rahuldab minu kliendisühmade vajadusi ja soove? kuidas ma toodan ja toote/teenuse kliendini viin (KUIDAS?) , kuidas ettevõte toimib? 2. Majutus- ja toitlustusettevõtte toode on kombineeritud toode. Millistest osadest see koosneb, too näiteid. koosneb esemelisest ja immateriaalsest osast ning keskkonnast. Esemeline osa: Hoone ehituslik kvaliteet ja arhitektuur ja interjöör Majutustingimused toa suurus, varustus toidud ja joogid. Toetavad võimalused (vastuvõturuumid, baarid, restoranid, kauplused, ujumisbasseinid, ööklubid) Immateriaalne osa: reserveerimine teenindus - tervitamine vastuvõtus, pagasi käsitlemine, liftisaatja kombekus,
seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse
kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooninormid on arenguväljaminekul ja tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivarl 30%. Arenguväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uue majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon
omadustega. Kinnisvara füüsilised omadused: - immobiilne - unikaalne - maa hulk on kindel ja piiratud suurus - maad ei saa hävitada - kinnisvaral on kolm mõõdet: kahemõõtmeline maatükk, õhuruum ja maapõu Kinnisvara asukohast tulenevad omadused: - topograafilised omadused - maapinna siseehitus - maatüki suurus ja kasutatavus - taristu - maatüki kasutusviis - ligipääsetavus Kinnisvara koosneb materiaalsest ja immateriaalsest osast. Materiaalses osas saab eristada loodusvara (maapind, mavarad jm) ja kinnisvarale tehtud parendusi (nt ehitised või inimese poolt rajatud mets). Immateriaalsed varaosad on kinnisvaraobjektiga seotud õigused ja kohustused (asjaõigused, kitsendused, tegevusload jm). Kinnisvara koosseis olemuse järgi: - maa ja muud loodusvarad - parendused - õigused ja kohustused Kinnisvara ulatus määratakse seadusandluse, planeeringu, konkreetse objekti suhtes siduvate
· mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 142]. 6.2.4 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara eripära on füüsilise substantsi puudumine seda ei saa näha ega katsuda. Immateriaalse põhivara arvestust komplitseerib asjaolu, et mõnikord on väga raske prognoosida, kui suurt tulu toob immateriaalne põhivara tulevikus. Sellegipoolest tuleb paljude ettevõtete finatsedu just immateriaalsest põhivarast [2 : 256]. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud asutamisväljaminekud, arenguväljaminekuid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmaväärtus [7 : 17]. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teisedki pikaajaliselt kasutatavad varaobjektide puhul [20 : 126]. Raamatupidamises tuleb ära määrata järgmised sätted: · immateriaalse põhivara arvele võtmise kriteeriumid;
registreerimistaotluse esitanud isikust sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada registreerimistaotlus (KMudS § 12 lg 1). iv. Kaitse kehtib ühe riigi piirides ja selle riigi seaduste alusel (territoriaalsus) Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Tulenevalt majanduslikust läbikäimisest ja koostööst riikide vahel on vajalik ühtsete tingimuste loomine ja vastutulek, mis on eriti aktiviseerunud seoses globaliseerumisega
Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel
Ettevõte, mis seisab vastakuti pretensioonikate klientidega, peaks teadma, et kõikide klientide pärast ei tasu võidelda. Osa kliente on sellised, kes saavad küll teenuse ettevõtte poolt paika pandud kvaliteedinõuetele kätte, kuid leiavad siiski, et nad ei ole rahul. Ettevõte, mis teab, millised on alusetud kvaliteedinõudmised, peaks sellises olukorras jääma põhimõtetele kindlaks. 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine Teenuse immateriaalsest olemusest lähtudes on nõudluse ja pakkumise tasakaalu saavutamine teenindusettevõtetes äärmiselt oluline. Teenindusettevõtted kasutavad nõudluse ja pakkumise kattumise reguleerimiseks erinevaid turundustegevusi. Nõudluse ja pakkumise mitte kattumise korral kannavad ettevõtted kahjusid. Reeglina on teenindusettevõtete puhul tegu püsikulutustega, mis võimaldab väga aktiivselt kasutada hinna diferentseerimist, et mõningal määral vähesest nõudlusest tekkivaid kahjusid vältida
I Kajastada kuluna nende tekkimise hetkel (välja arvatud juhul, kui need kulud moodustavad osa mingist muust varaobjektist, mis vastab varana kajastamise tingimustele) (SME IFRS 18.14, RTJ 5); või II Kapitaliseerida immateriaalse põhivarana juhul, kui on täidetud kõik alltoodud kriteeriumid on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara; immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks); arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lühiajalise kohustisena kajastatakse kohustisi kui a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõik muud kohustised on pikaajalised kohustised.
Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel
Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel
Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel
annaabi.ee 
