näitab seal firmaväärtuse 450000 krooni, mille väärtust testib iga majandusaasta lõpul. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis üldjuhul jääkmaksumuses, mis arvutatakse soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi vahena. Piiratud kasuliku eaga immateriaalset põhivara hakatakse amortiseerima alates hetkest, mil vara on kasutamiseks valmis. Seda tehakse kuni vara kasuliku eluea lõpuni või ümberkvalifitseerimiseni müügivalmis immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamisel tuleb arvestada järgmiste tegurite olemasolu: 1) Kasutusaja piirangud, mis tulenevad seadusandlikest või lepingulistest tingimustest, 2) Võimalik tehniline, tehnoloogiline või kaubanduslik vananemine, 3) Nõudluse muutus, 4) Immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest erineva elueaga komponendist 26
soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse
Smart. olemasolus * ei osata seletada unenägusid, surma ja mõeldakse välja Monism- Iiri filosoofi George Berkeley' *Pole olemas midagi materiaalset, nimetas oma õpetust üleloomulikud jõud õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. immateriaalseks 9. Millist seisukohta keha ja avimu probleemis Monistlikeks võib pidada samuti antiikaja *Mis on õun, kui ta pole materiaalne? Ideede kogum, pooldab Smart? Põhjenda. atomistide Demokritose, Epikurose ja mida hing mõnikord tajub. Vaim ja aju on identsed. Vaimne sõnavara osutab
Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks K- Äritulud Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi õigus puudub nii et vananenud immateriaalne vara kuulub maha kandmisele
kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: ·maa; ·ehitised; ·masinad ja seadmed; ·muu materiaalne põhivara; ·lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi.
Maksuühtsuse printsiip Arusaadavuse printsiip Võrreldavuse printsiip Kõiki eeltooduid peab järgima 8. Milline selgitustest EI järgi arusaadavuse printsiipi? 2008 aastal soetati firmale immateriaalset põhivara 2 miljoni krooni eest. 2008 aastal soetas firma 1 950 000.- eest materiaalset põhivara, mis amortiseerub 5 aasta jooksul. 2008 aastal soetas firma suurel hulgal vara, mida võib laias laastus lugeda immateriaalseks varaks, kuid mille kasutamine võib kaasa tuua ka selle vara väärtuse languse teatud perioodi jooksul 2008 aastal soetas firma 2 milj krooni eest tarkvara, mida kasutatakse firma uue teenuse turule toomiseks. Tarkvarainvesteeringu tasuvusajaks on hinnatud 5 aastat. Antud investeeringu tegemiseks kaasati ka võõrkapitali 1 miljoni krooni ulatuses 9. Millist neist lausetest ei oleks korrektne lisada aastaaruandesse? (õigeid vastuseid võib olla mitu)
maksustamist tulumaks = puhaskasum. · Raamatupidamise puhaskasum ei näita, kas ettevõttel raha on või ei ole. · Sularaha liikumist teatud perioodil kajastab rahavoogude aruanne. · Rahavoogude aruanne koostatakse laekumispõhimõttel, kajastades kõiki aruandeperioodil toimunud raha laekumisi ja väljamakseid. · Põhivara on vara, mida kasutatakse tulu saamiseks pikemaajaliselt (hooned, masinad, seadmed). · Põhivara jaotatakse materiaalseks (maa, hooned, ehitised) ja immateriaalseks (patendid, litsentsid, kaubamärgid). · Käibevara on kiiresti realiseeritav või ühe aasta jooksul tarbitav vara (raha, väärtpaberid, varud). Amortisatsioon 12 · On põhivarade väärtuse ja kasulikkuse vähenemine kasutamise käigus. · Amortisatsiooni arvutatakse nii vara soetamiseks tehtud kulude vastavusseviimiseks selle kasutamisel saadavate tuludega kui ka raha kogumiseks kulunud vara asendamisel.
väärtuse järgi. Bilansipäeval tuleb hinnata, kas vara õiglase väärtuse muutumise tunnuseid esineb. Kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb õiglases väärtuses kajastatavad varad hinnata igal bilansipäeval ümber nende hetke õiglasse väärtusesse. Finants- ja kinnisvarainvesteeringute õiglases väärtuses ei võeta arvesse võimalikke realiseerimisega kaasnevaid tehingukulusid. 8 IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Immateriaalseks põhivaraks on ettevõtte raamatupidamistarkvara HansaWorld SBE. Selle amortisatsiooni arvestatakse samal meetodil nagu materiaalset põhivara ning amortisatsiooni norm on samuti 20% aastas. 12 9 LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS 9.1 Lühiajalised laenukohustused Lühiajalisteks kohustusteks peetakse kohustusi, mis tuleb hüvitada ühe aasta möödudes või ettevõtte talitustsükli jooksul
sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. Müügiootel põhivara on materiaalne või immateriaalne põhivara, mis väga tõenäoliseltmüüakse lähema 12 kuu jooksul. Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism, mida kajastatakse bilansis, kas põhivarana või käibevarana. Käibevarana kajastatakse ainult selline bioloogiline vara, mis on soetatud edasimüügieesmärgil või mis realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul.
nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Reeglina ei tegutse raha- ja kapitaliturud eraldi, vaid finantsturul kaubeldakse mõlemate finantsinstrumentidega. Firma, oma majandustegevuse alustamiseks, vajab erinevaid varasid ja väga üldiselt võib neid jagada käibevaradeks ja põhivaradeks. Viimane jaguneb omakorda materiaalseks varaks, finantsvaraks ja immateriaalseks varaks. Ettevõtte kohustuste pool koosneb võõrvahenditest, mida jagatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks; teise osa moodustavad omavahendid (omanike sissemaksetest). FINANTSANALÜÜS See kujutab endast hinnangut analüüsitava ettevõtte finantsseisundi kohta. Hinnata võib möödunud perioodi, hetkeseisu või prognoosi. Finantsanalüüs võimaldab sügavuti mõista finantsaruandeid ning see on aluseks rahandusotsuste vastuvõtmisel
mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse
litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. 2. Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis. Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: - maa; - ehitised; - masinad ja seadmed; - muu materiaalne põhivara; - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi.
paikkondadena. Kultuuripärandiks peetakse objekte siis, kui neile on omistatud teatav väärtus. Selle väärtuse tõttu säilitataksegi neid tulevastele põlvkondadele, kulutades selleks sageli märkimisväärsel hulgal ressursse. Kultuuripärandiga on seotud rida spetsiifilisi tegevusi, nagu säilitamine, uurimine ja kommunikatsioon. Nende tegevuste käigus eristataksegi meid ümbritsevast keskkonnast kultuuripärandina käsitletav osa. Kultuuripärand jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks. Materiaalne kultuuripärand jaguneb omakorda veel liikuvaks ja liikumatuks. Liikuvaks kultuuripärandiks on kõikvõimalikud objektid - dokumendid, raamatud, CD-d, fotod, tekstiil, riided, mööbel, kunstiteosed jpm. Liikumatuks kultuuripärandiks aga arheoloogilised paigad, ehitised, põllumajandus- ja linnamaastikud, laevadokid, kultuspaigad, monumendid jpm. Immateriaalse kultuuripärandi moodustavad uskumused, ideed, muusika, sport, meelelahutus, religioon, rituaalid, jutud jms.
NB! Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis tavaliselt jääkmaksumuses. Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks. Määramata pikkusega elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse bilansipäeval läbi väärtuse test (kehtis kuni 2012. a., alates 2013. a. amortiseeritakse immateriaalset vara). Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga siis eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni 10 aastat (alates 2013. a.). Arendustegevusega seotud väljaminekute (ehk arendusväljaminekute) kajastamisel peab
annaabi.ee 
