7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga. Koolkond- rühmitus, eks lähtub loomingus samadest põhimõtetest. Tähtsaimad koolkonnad koos esitajaga: 1) Orlandus Lassus- Madalmaade koolkond 2) Giovanni Pieruigi da PALESTRINA- Rooma koolkond 8) Milline põhimõte ühendas Madalmaade koolkonna heliloojaid? Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, imitatsiooniline polüfoonia 9) Mõisted: Polüfoonia- Kus kõik hääled on võrdse tähsusega Imitatsiooniline polüfoonia- Kõik hääled jäljendavad üksteist Kaanon- Mitmehäälne laul, kus kirjas on vähem hääli kui kõlab(heli kajaks nagu) Madrigal- tõsine filosoofilise tekstiga ilmalik laul Tantsusüit- erinevad tantsud koos 10) Võrdle keskaja ja renessansi muusikat! (tabel) Keskajal lauldakse enamasti ladina keeles, renessansi ajal aga oma emakeeles,
o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene o Kõik muutus ilmalikuks ja lähtus inimestes humanism Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga o Lihtne, laulev ja tundeline meloodia o Lähtuti sellest, mis on ilus o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rütmipilt lihtsustub, selgepiiriline vorm o 16. saj vokaal ja instrumentaal eralduvad. Ars nova uus kunst o 14. sajandi Prantsusmaal välja kujunenud o Võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes vastandasid oma aega varasemale ars antiqua o Prantsusmaa ajaloost o Kirik vs riigivalitsemine
matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid komponeeritakse hääled jäljendavad teineteist, ükshaaval sellest sünnib imitatsiooniline partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova
·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14
Renessanss-taassünd(antiikkultuuri) Hakati huvi tundma inimeste vastu keskaegne vs renessanss: realistlikum, detailsem, perspektiiv Kunst- Itaalia Muusika-Prantsusmaa 14 saj.-(missa, motett)(guilla de machaut) (ilmalikmuusika)(autor oluline) 15saj.-sajaaastane sõda laastas maad sp läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon
Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides.
Kultuuriperiood Euroopas, taassünd. Toimusid majanduslikud muutused (kaupsemine Idamaadega, tööstuse teke, pandanduse arenemine). Kiriku mõjujõud kahanes, ilmalikkuse tõus. Kasvas huvi inimese ja looduse vastu (realistlik kujutamine). Kus ja millal kujunes välja muusika renessansi ajal? Kujunes välja 15. sajandil Madalmaades. Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng?
maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid, mis on aluseks meie tänapäeva muusikale.
jne. 15. 16. Sajandi vahemikus tekkis noodi trükk. Renesansskunstist Kirikuarhidektuuriis eelistati kuppelehitusi Kujutavas kunsti tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv. Tuntumad kunstnikud : Leonardo da Vinici, Michelangelo, Raffael, Tizzian. Renessanss muusikas Muusikas kujuneb välja uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekstintervallidest. Hääled hakkavad ükstes jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16. sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks.
eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15 16 sj. Tõusis jälle esiplaanile kirikumuusika just missa põhiosadele kirjutatud muusika.( Polüfoonia kõik hääled omavahel võrdsed.) esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel Cantus firmus ehk põhimeloodia mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Teine põhizanr ikkagi motett. MADALMAADE KOOLKOND Imitatsiooniline pülofoonia hääled kasutasid sarnaseid meloodia kujundeid-
Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss · Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Hääled ei ole enam mitte järjestikku, vaid ühekorraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus. Muusika lähtub ka teksti rütmist ning rütmipilt hakkab lihtsustuma. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Josquin Desprez - muusikalise kõrgrenessansi ajastu (15.saj. lõpp ja 16.saj. I veerand) suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias
"Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest.
Lad.keelne, polüfooniline. Aluseks missa propriumi osa tekst. ilmalik polüfooniline laul prantsuse keelne Cantus firmus: Põhimeloodia missatsüklis, tavaliselt tenor. Cantus firmus'ena kasutatd viis andis missale ka nime. Madalmaade koolkond: tähtsaim keskus Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uudne muusikaline keel, alguse sai uus polüfooniatüüp imitatsiooniline polüfoonia häled ei vastandu tempode ja rütmikaga, ideaal kõkide häälte ühtsus ja harmoonilisus. · Kaanon imitatsioonilise polüfoonia viimistletuim ja ratsionaalseim vorm. Võetakse 4nda häälena kasutusele bass. · A-capella-stiil võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia. Tänapäeval mitmehäälne saateta vokaalmuusika.
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest
Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laulev meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega Pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia Francesco Landini Philippe de Vitry Muusika Barokkmuusika (17. sajand kuni 18. sajand I pool) Hakati looma teoseid ainult kuulamiseks Esimesed elukutselised muusikud, kapellid ja instrumetaalmuusikazanrid Virtuoosse soololaulu kuldajastu Ooperi sünd 17. sajandi alguses 17. sajandi keskel kastraatlauljate kummardamine Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina
·kirikumuusika ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, oktavid ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid on iseseisvad ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule RENESSANSS ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·teost saab seostada kindla autoriga ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV saj.) ·partiid komponeeritakse korraga ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond ja tegutsemisaeg on kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa, 15.-16. sajandil. Aluseks võeti Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) 7
Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus. 4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi. Muusikalisi intervalle põhjendati Pythagorase eeskujul arvsuhtega ja seoti muusika niiviisi kõige universaalsemate loodusseadustega. Keskaegsed traktaadid seletati matemaatika abil. 5. Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili olulisemaid tunnuseid. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia. *Muusika on enam seotud tekstiga. Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos
t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78) Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest
Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust) Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus” Hüppeliselt arenes loodusteadus 15-16 saj vahetusel leiutati nooditrükitehnika – Petrucci (leiutaja) Kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest Hääled hakkabad üksteist jäljendama – tekib imitatsiooniline polüfoonia (üksteise jäljendamine) Senisest enam on muusika seotud tekstiga (enne tuli rütm tekstist lähtuvalt, nüüd veelgi enam seotud) Teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustama ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või
t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16
stiili määranud koolkond kujunes, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a-capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat. Mad.maade stiili areng jagatakse viieks etapiks: · I pk tegevusaeg 1420-1460, nende tegevusajal kujunes uus stiil (selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, imitatsiooniline polüfoonia) ja uued zanrid
saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14.saj mitmehäälsetes ilmalikes lauludes Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst- intervall. (enne kvart ja kvint) Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu
8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 11) Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal? Orelimängijana, mitte heliloojana, kuna tema muusika oli toona liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 12) Millistes zanrides kirjutas Bach? Mis zanris ta ei kirjutanud? Ta kirjutas kõigis barokiaja zanrites oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. v.a ooper. 13) Võrdle Bachi ja Händeli vokaalsümfoonilist loomingut
anatoomiaga, ja paljude muude tegevusaladega. Tema kohta võib öelda, et ta oli renessanssiaja geenius. Minu arust on tema imestusväärsemaid kunstiteosed ,,Püha Söömaaeg", ,,Mona Lisa" ning tema enda autoportree. Tänu teaduse arengule, mis seisnes selles, et julgeti mõelda ja oma uusi ideid tõestada, arenesid ka muusikariistad ja ka üldiselt muusika. Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut.
ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja hakkas looma teose hääled korraga. Hääled hakkasid üksteist jäljendama ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma
stiili määranud koolkond kujunes Burgundia hiilgeajal, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a- capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat. Mad.maade stiili areng jagatakse viieks etapiks: · I pk tegevusaeg 1420-1460, nende tegevusajal kujunes uus stiil (selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, imitatsiooniline polüfoonia)
saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. · Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. Madalmaade koolkond: · Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv. · Ratsionaalne kompositsioonitehinka, heakõlalisus, laulev meloodia. Ideaaliks kõigi häälte ühtesulamine · Imitatsiooniline polüfoonia hääled üksteist jälendama, kasutades sarnaseid kujundeid. · Guillaume Dufay, säilinud 200 teost (missa osad, motetid, hümnid; pr. keelsed sansoonid. · Motett "Nuper rosarum flores" · Chanson "La belle se siet" · Hümn "Veni Creator Spiritus" (harmoniseeritud) · Johannes Ockeghem ( u 1420-1497); tegutses Prantsusmaal; õpilased; üks kuulsamaid teoseid reekviem-missa.
Motett 31. Mis saab muusikas ideaaliks? Kõikide häälte ühte sulandumine 32. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 33. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. 34. Mida tähendab imitatsiooniline polüfoonia? Hääled jäljendavad üksteist, kasutades sarnaseid kujundeid 35. Keda renessansiajastu heliloojatest nimetatakse ,,muusikute vürstiks"? Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Milliseid pille kasutati? 37. Millised muutused tõi reformatsioon kirikumuusikasse? Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus.
majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika
Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessanss kunstis: R kunst haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab
Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, mis renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid esitati ka väljaspool kirikut. Väga populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul, mille tekstid olid valdavalt pratsusekeelsed. Laulud hakkasid väga laialt levima linnakultuuris. Laulmine ja pillimänguoskus kuulusid loomuliku osana haritud linnakodanike igapäevaellu. Madalmaade koolkond Imitatsiooniline polüfoonia hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam vorm on kaanon hääled tuletatakse teistest ja kirjas on hääli vähem. Kaanon võib tähendada ka sama meloodia esitamist teises hääles hilisema algusega. Kaanonis ei lauldud tervet laulu vaid tavaliselt lauldi mingi teatud osa kaanonis. Kaanonis esitati näiteks Orlando di Lasso teost kaja. Madalmaade koolkonna heliloojad
Madalmaad - Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel) Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik (valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge) ! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes) Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj Ideaaliks sai kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla. Imitatsiooniline polüfoonia - kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla, hääled tuletati teineteisest ja kirja oli pandud vähem kui esitati Kaanon - reegel 15. saj I poolel - 3-häälne polüfoonia, 15. saj keskel kujunes 4-häälne polüfoonia Lisandus bassi hääl Madalmaade koolkonna heliloojad: Kultuuri keskkonnaks kujunes Burgundia Hertsogiriik Algul Burgundia koolkond, mille lagunemisel tekkis Flaami koolkond ! Madalmaade koolkond oli muusikas 5 põlvkonda pikk (Burgundia koolkond ja
rütmiõpetus. 15. Sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsoone. Eriti olulised olid Mandri-Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Kõige iseloomulikum oli aulmine paralleelsetes tertsides ja sektides, see matkis rahvalikku laulmistava Briti saartel. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Muusika püüdles korraga kõlavate häälte tasakaalustatud ja harmoonilise ühtsuse poole. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Nooditrükitehnika leiutamine 15.-16. Sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. 16. Sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Tugevnes muusika seos tekstiga. 7) RENESSANSSAJASTU MUUSIKAZANRID Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomungus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel
PAROODIA MISSA põhilaulud ühendab tervikuks polüfooniline teos MOTETT võib laenata, mitte ise teha 4-häälsus polnud välja kujunenud: sopran, alt, tenor Oluline: 15. saj motett võetakse kirikusse tagasi motett ilmalik polüfooniline laul ars nova zanr pandi alus nooditrükitehnikale - hakati trükkima ka laule levisid ilmalikud laulud eelkõige maal MADALMAADE KOOLKOND imitatsiooniline polüfoonia tähtsamaks lauluvormiks oli kaanon madalmaade muusikud võtsid kasutusele bassi kujuned välja õige stiil rändasid palju + kuhu sattusid panid aluse ona koolkonnale Vokaalpolüfoonilised põhijooned kõlaideaal muusikaline kooskõla lähtub tertsi ja sekstintervallist. Initatsiooniline polüfoonia kaanon muusika on seotud tekstiga muusika rütm sõltus tekstist
Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali. Internatsionaalse helikeele alused: Prantsuse 14. saj. ratsionaalne kompositsioonitehnika Itaalia 14. saj. muusika meloodilisus, pehmus, meelelisus Inglise muusika kooskõlad 3, 6 hakkab välja kujunema Euroopa muusika tüüpiline kõlamaailm, mazoor ja minoor kirikulaadide asemel. Madalmaade KK muusika üldiseloomustus: polüfoonia, imitatsiooniline polüfoonia (s.h kirjutatakse palju kaanoneid) homofoonia (akordiline, meloodia ülemises hääles) zanrid: missa, motett, chanson vaimulik muusika (missa, motett) on koorile chansonid jt. ilmalikud laulud on ansamblile s.o ülimalt heakõlaline muusika kujuneb välja tüüpiline koorifaktuur (lisandub bassihääl ja register, 4häälsus) linnade katedraalides suured koorid koorimuusika algus
Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste puhul. Kunstmuusikas oli 14.sajandil suurimaks muutuseks mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Muusika püüdis korraga kõlavate häälte tasakaalustatud ja harmoonilise ühtuse poole. Üksteist jäljendades hakkasid erinevad hääled kasutama sarnaseid meloodiakujuneid ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. 6. Renessansi muusikazanrid. Erinevalt 14ndast sajandist, kui muusikas domineerisid ilmalikud zanrid, tõusis 15ndal sajandil heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Loodi polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette, hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks jäi motett. Nooditrükitehnika leiutamine 15-16ndal sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule.
Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. 5 Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS
15. Sajandil tõusis heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaaiumi osade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 7)Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja
seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. * Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. * Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova Aastatel 13201380 Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe
seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova Aastatel 1320–1380 Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi
aluseks on terve polüfooniline teos. Teiseks põhizanriks jäi motett, kuid kaotas 15. sajandil isorütmilisuse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiaja motett ja ladinakeelne polüfooniline laul. Madalmaade koolkond See koolkond kujunes Burgundia hetsogiriigi hiilgeajal, tähtsamaiks muusikakeskuseks oli sel ajal hertso Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uus muusikaline keel, mida iseloomustas: Häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine Häälte üksteise jäljendamine-imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus-vaba bassihääle tulek. Tuli kasutusele mõiste a-cappella stiil-esitus koos kapelliga. Madalmaade stiili areng jaotatakse 5 etapiks: I PÕLVKOND(tegevusaeg 1420-1460) I põlvkonna tegevusajal kujunes uus stiil: pehmeloomuline meloodia, tertsil, sekstil põhinev harmoonia,
Üht ja sama motet edastatakse korduvalt, kusjuures ei selgitata väite õigsust. Seda kasutatakse sagely toidukaupade reklaamimisel, eriti kui tahetakse rõhutada maitseomadusi. Käskiv-reklaamsõnum ehitatakse üles käsu või korraldusena. Assotsiatiivne-toode on ühendatud isiku, muusikapala või situatsiooniga, mille suhtes on sihtturul positiivne hoiak. Näiteks Marlboro kasutab oma sõnumis oskuslikult kauboid. Imitatsiooniline-reklaamsõnum pakub välja olukordi või isikuid, mida või keda tulevane tarbija tahab matkida. Neis sõnumeis seostatakse soovitav toode tihtipeale mõne tuntud ja lugupeetud isikuga. 13. Mis on firmareklaam? Ettevõtja peab teiste omasuguste seas silma paistma. Korralikult disainitud oma nägu jätab ettevõtjast arenenud mulje ja veenab klientuuri ettevõtte poolt pakutava kauba või teenuste erilises kvaliteedis.
annaabi.ee 
