Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
väga erinevad elukihistused.
Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest Euroopasse olid mõnda aega
ikkagi retoorika. Et Eestist võinuks saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi
meie riikluse taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis kiiremad ja
põhjalikumad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused, kui need
toimusid kusagil mujal postkommunistlikus Euroopas. Balti riigid olid tundmatud,
väikesed ja ilma ajaloolise imidzita riigid Venemaa naabruses. Veelgi enam, Eesti pidi
end ,,muutma nähtavaks", suutma sisendada veendumust, et ta on enam kui lihtsalt
,,taasiseseisvunud riik" või Nõukogude Liidu küljest pudenenud kild. ,,Euroopa Liidu
kanditaatriigi" staatus oli põhimõtteline murrang uue identiteedi kujundamisel nii Eestis
kui mujal Euroopas, aga ka Venemaal.
4
annaabi.ee 
