Manifestis on ka kirjas, et on pidanud keisri eest 60 sõda, ning see on 61-ne, mille ta peab keisri vastu. - Kirja leidis Jakob kirjutuslaua kohal olevast peidiku peidikust, mis oli lae kohal. - Peidikus hoiab ta oma päevikut, mis tegelikult ongi see romaan. - Timo istub vangis, kuid keegi ei tea isegi kus täpsemalt. Selle uuris välja Georg mingite imetrikkidega ning saab ka vanglasse komandandi juurde, väites et on tema sugulane. Komandant aga talle oma venda ei näita ja Georg saadetakse minema. - Peale seda pole ka Georgi enam kuskil näha, ta läks erru ning reisib nüüd välismaal. - Eeva käib ja palub oma mehe eest: rahvalt, isegi keisri tädilt. - 9 aasta pärast lastakse Timo vabaks, keiser Aleksander I on surnud ja asemele tuli uus, Nikolai. Timo lastakse vabaks, kuna on hulluks läinud
Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut. See päevik ongi tegelikult romaan - st romaan on päevikuformaadis). Tulles tagasi põhiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle välja ja väites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas
Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut. See päevik ongi tegelikult romaan - st romaan on päevikuformaadis). Tulles tagasi põhiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle välja ja väites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas
seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut. See päevik ongi tegelikult romaan - st romaan on päevikuformaadis). Tulles tagasi põhiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle välja ja väites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne
annaabi.ee 
