V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas.
o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused:
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee
Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel. Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad. Tolmlemisviisid, tolmlemisviisi seos õie ehitusega. Vilja arenemine õiest. Viljade ja seemnete levimise viisid (koos näidetega). EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
- On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele. Sugurakkude ühinemist imetatakse viljastumiseks. Viljastumiel ühinevad muna- ja seemnerakk ning nende tuumad liituvad. - Viljastumine toimub munajuhas - Viljastatud munarakk areneb munajuhas - Seemnerakud sisenevad tupe kaudu - Laps sünnib läbi tupe - Emaka kokkutõmbed kutsuvad esile sünnituse - Munarakke toodetakse munasarjades - Ovulatsiooni käigus vabastatakse munarakk munajuhas - Suguhormoone toodetakse munasarjas - Munarakk liigub emakapoole läbi munajuha - Emakat ühendab väliste suguelunditega tupp Partenogenees ehk neitsisigimine - uus isend areneb emastel viljastumata munarakust. Kannavd pooli ema geene, pole identsed.
Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus. Raku elutegevust juhib rakutuum (tavaliselt kujult ümar, suhteliselt suur, nähtav valgusmikroskoobiga)
sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis. Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased. Temperatuuri aitavad hoida karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest. Jäsemed: neli jäset võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada raskeid liigutusi. Luustik:
Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad munarakud seemnerakud kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi
leidub väga vähe rebu munarakus Rebuvalke toodavad teised organid, nagu maks (imetatel, lindudel, kahepaiksetel) ja rasvkeha (putukatel), mis transporditakse verevooluga munarakuni 21. Muna suurused ja kuju Muna mõõtmed võivad olla väga erinevad, vaalhail 30x14cm, jaanalinnul 15x13cm, võrrelduna tüüpilise somaatilise rakuga. Tüüpiliselt on munad keraja, munaja või silinderja kujuga. Ainupilulistel, munevatel ürgimetajatel on väiksed munad. Pärisimetajatel on munarakud väikesed, inimesel ca 0.1mm Muna = Munarakk + munakestad 22. Munakestad Primaarne e esmane munakest katab munaraku membraani – oolemmi, spetsiaalne rakuväline maatriks, sisaldab peamiselt glükoproteiine, mida sekreteeritakse areneva munaraku poolt, vahel ka ümbritsevate rakkude poolt. Paljudel loomadel kutsutakse primaarset munakesta ka vitelliinkestaks e rebukestaks, imetajatel kutsutakse seda helevöötmeks e läbipaistvaks tsooniks (zona pellucida)
Enamik paljuneb suguliselt. Ptk. 4 Ühte liiki kuuluvad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi. Määraja on vahend organismide määramiseks iseloomulike tunnuste järgi. Ptk. 5 Loomad jaotatakse selgroogsed ja selgrootud. Sisetoese e luustiku e siseskeleti moodustavad kõik looma kehas olevad luud. Selgrootutel on välistoes, mis ümbritseb keha, nt kilpkonna kilp. Selgroogsed jagatakse: 1. imetajad 2. linnud 3. roomajad 4. kahepaiksed 5. kalad Ptk. 6 Keskkonnast ärritust vastu võtvad elundi on meeleelundid. Meeli on vaja, et leida toitu, partnerit, vältida hädaohte, suhelda omavahel. Igas meeleelundis on erilised tunderakud, mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured silmad, maa all elav loom- ebanägemine. Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis
sugulisel paljunemisel luuakse geneetilise materjali kombineerimisel tekib kaks rakku munarakk ja seemnerakk viljastatud munarakk hakakb jagunema seda nimetatakse meioosiks vaja kahjustunud kude võib parandeda . Mitoosi ja meioosi faasid, mis neis toimub, mis on sarnast, mis erinevat. Oska arvutada kromosoomide hulka rakus erinevates faasides. Nt Interfaasi lõpuks on hallhundi sugurakkude eellastes (neis, millest seemne- ja munarakud tekivad) 156 kromosoomi, milline on hallhundi haploidne kromosoomide arv? FAASID:MITOOS-profaas:tuum suureneb ,rakud liiguvad vastasuunudas moodustuvad kääniniidid (jaotavad kromosoome tütarrakkudes),metafaas(kääviniidid kinnituvadkromosoomide tsentromeeridele) ,anafaas(kääviniidid lühenevad,kromosoomid jõujavad vastaspoolustele), ja telofaas(kääviniidid kaovad,selle lõpuks on kaks identset tütarrakku) vaata üle kl 42
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga
Too näiteid taimedest. (73) Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla,
Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode üldse tekib ja mis põhjustel loode tekib. Töö käsitleb ka loote arengut nädalate kaupa, mis ongi selle töö kõige oluliseim osa ning töö annab ka ülevaate sellest, millest tuleks raseduse ajal hoiduda. Lk 3 Mis toimub enne loote arengu algust? Viljastumise tagajärjel tekib loode ning hakkab arenema. Viljastumine on rasedusele eelnev suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit.
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus
seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine o Isas –ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele
tagaosast kusejuhade kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad kuseurkesse, mis avaneb kloaaki. Isastel on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse. Emaste munasarjad asuvad neerude all. Nende lähedal asub lehterja suudmega munajuha, mis viib emakasse (viimane avaneb omakorda kloaaki). Valminud munarakud satuvad kõigepealt kõhuõõnde, sealt munajuhasse. Munajuhas moodustub munarakkude ümber valkkest (ja munaspoegijatel ka koor). Munad on suhteliselt suured ja neid toodetakse vähe (tavaliselt mõnikümmend). Osadel liikidel jäävad munad emakasse ja valmivad seal (eluspoegijad,
Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud.
inhibiin - toodetud Sertoli rakkude, mingil määral ka Leydigi rakkude ja spermatotsüütide poolt. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. folliikuleid stimuleeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse GnRH mõjul ajuripatsist e hüpofüüsist, stimuleerib spermatogeneesi luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? See teadmine teeb ka lõigustumise/gastrulatsiooni osa õppimise lihtsamaks – (märksõnad: aletsitaalne, isoletsitaalne, oligoletsitaalne, mesoletsitaalne, polületsitaalne, tsentroletsitaalne, teloletsitaalne- oska tuua näiteid loomariigist) Kogus: aletsitaalne - pole rebu (imetajad) oligoletsitaalne - vähe rebu (ainuõõssed) mesoletsitaalne - keskmiselt rebu (kahepaiksed) polületsitaalne - palju rebu (linnud) Paigutus:
Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid
milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Kehasisene viljastumine: Imetajad, linnud, roomajad, putukad Sugurakkude arv väike Viljastumise tõenäosus suur Viljastumise keskkonnaks emaslooma keha Kehaväline viljastumine: kalad, kahepaiksed, sugurakkude arv suur, viljastumise tõenäosus väike, viljastumise keskkond vees Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks.
Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta
Neitsinahk (hüümen) mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.
Neitsinahk (hüümen) – mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.
Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks. Toitumine on jõevähil mitmekesine. Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad võivad süüa ka surnud konni ja kalu. 4. Kirjelda jõevähi sigimist ja arengut. Mis on kestumine? Jõevähid sigivad sügisel, nad on lahksugulised, isas ja emasvähid erinevad välimuselt. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. Peale väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujuliseks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munarakud valmivad munasarjades, mune muneb sügisel u. 60 tk. Kohe pärast munemist toimub kehaväline viljastamine. Kuni kevadeni kannab emasvähk mune kaasas, alles siis kui vesi on piisavalt soe kooruvad vähikesed. Paari päeva pärast alustavad nad iseseisvat elu.
Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16
Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama
teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks rebitakse juba valmis laps. Lisaks võivad tekkida abordi tulemusena komplikatsioonid (nt keerulisemad tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort). 10. Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodile? Väiksem tõenäolsus
Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest enne on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3) Vananemine ehk raukumine – haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused; lõppeb surmaga 21. kuidas jaotatakse kasvamist? 22. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta Otsene areng: järglane on sündides kohe vanema moodi; nt. imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25
htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
