kus 20-aastane noormees võtab endale naiseks 70-aastase miljonäri. Targem oleks vist öelda, et sellistel juhtudel valib või ostab naine endale mehe ise, sest vähe usutav, et selline abielu armastusega kaasneb. Lugedes romaani "Isa Goriot" ja tuues kõrvale tänapäeva eluolu, võib märkida, et muutusi on, kuid vähe. Enamjaolt avalduvad muutused nendes väärtustes, mida tehnika areng võimaldab: meil on võimalik talletada ümbruskond imepisikesele mälukaardile, suhelda inimesega teises maailma otsas, nähes tema nägu ja tegemisi, osta endale Interneti kaudu kõikmõeldavaid esemeid, mida meil ei pruugi elu lõpuni tarvis minnagi. Kõik see näitab, kui ahned, iseendale mõtlevad ja egoistlikud inimesed tänapäeval elavad. See, et me ei arvesta teistega ning seame enda heaolu teiste omast ette, näitab seda, et inimeste iseloom pole läbi aegade muutunud.
poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse- näivuse teemadel. 4 3. Näituse maalid 5 4. Muljed näitusest Külastasin Jaan Punga kunstinäitust « Eestartutaga » 2006. a. jaanuari kuus Tartu Kunstimuuseumis