muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed). Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste mj. tegevus areneb tavaelu raamides. Omad seadused (kindel lõpp, algus; sündmustiku kordumine; tegelased vastandlikud; õnnelik lõpp). 8. Muistend sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Nad
imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud · Imemuinasjutud · Tõsieluliste muinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imedele Muinasjuttudel on kindlad tunnused: Väljakujunenud lõpp ja algus. Näiteks: Elas kord, kuskil maal, kui nad veel surnud ei ole Sündmustiku kordumine.
sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev. · Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka
sündmusi. Näiteks ’’Mahtra sõda’’. [http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_romaan 15.10.12] Rüütliromaan – Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote". [http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12] Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast", Heino Kiige "Mind armastab jaapanlanna" ja Maimu Bergi "Ma armastasin venelast". [http://et.wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12] Seiklusromaan – Jutustab seiklustest
põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette. Muinasjutt- rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nede iseloomudele vastavalt.. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadus: kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, muinasjuttude tegelased on vastanlikud. Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga.
..) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu Maaglised arvud (3, 7, 12) Aeg ja koht on määratlemata Kordamine Muinasjutud jagunevad: Loomamuinasjutud Imemuinasjutud Tõsieluliste muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on
(suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail) - Nii turisti kui ka muinasjutu esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav, mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult - Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust - Sarnasused muinasjutu ja turismireisi üldstruktuuris; analoogiad V. Propi vene imemuinasjuttude tegevuskäikudega: kangelase lahkumine kodust, kinkija ilmumine, kangelase reaktsioon ja võluvahendi omandamine; ümberpaigutamine jne. - Sarnasused muinasjutu tegelasrollide ja turisminarratiivide tegelaste vahel: kangelane (turist), kinkija (reisibüroo töötaja või appitulijast kohalik), vastane (turismimaa pahatahtlik elanik), abistaja (nt turismiteatmik, mis on reisil toeks) jne.
(suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail) - Nii turisti kui ka muinasjutu esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav, mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult - Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust - Sarnasused muinasjutu ja turismireisi üldstruktuuris; analoogiad V. Propi vene imemuinasjuttude tegevuskäikudega: kangelase lahkumine kodust, kinkija ilmumine, kangelase reaktsioon ja võluvahendi omandamine; ümberpaigutamine jne. - Sarnasused muinasjutu tegelasrollide ja turisminarratiivide tegelaste vahel: kangelane (turist), kinkija (reisibüroo töötaja või appitulijast kohalik), vastane (turismimaa pahatahtlik elanik), abistaja (nt turismiteatmik, mis on reisil toeks) jne.
Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanidesüleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Tuntuimad rüütliromaanid on nt Don Quijote, Tristani ja Isolde lugu. Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Allegoorilise romaani all peetakse silmas nt loomamuinasjutte, mille puhul räägitakse ühtedest sümbolitest, kuid mõeldakse teisi. Nt loomamuinasjuttude all peetakse silmas siiski inimeste omavahelisi suhteid.
2009: 14) Liitumine e kontaminatsioon = eri jututppoide liitumine Tuntumad muinasjutusüzeed kaasajal (Dégh ja Vazsonyi 1993 järgi) Tuhkatriinu Lumivalguke Rapuntsel Abistaja nimi Uinuv kaunitar Vaeslaps ja peretütar Õide vendi otsimas Hans ja Grete Punamütsike Loompruut Lumivalgeke ja roonisnupp Jack ja oavars Saabastega kass Imemuinasjuttude jaotus ATU kataloogis: imemuinasjutud (vahemikus 300- 749) Üleloomulik vastane Nõiutud elukaaslane või sugulane o Naine o Mees o Õde o Vend Üleloomulikud ülesanded Üleloomulikud abilised Maagilised objetid Üleloomulikud teadmised Varia Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud
kiiresti läbitakse suuri vahemaid; • Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid “tõendada” (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); • Nii turisti elamus kui ka mj esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav; mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult; • Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust; • Sarnasused muinasjutu ja turismireisi üldstruktuuris; analoogiad V. Propi vene imemuinasjuttude tegevuskäikudega: kangelase lahkumine kodust ; kinkija ilmumine, kangelase reaktsioon ja võluvahendi omandamine; ümberpaigutumine • Sarnasused muinasjutu tegelasrollide ja turisminannatiivide tegelaste vahel: kangelane (turist), kinkija (reisibüroo töötaja või appitulijast kohalik), vastane (turismimaa pahatahtlik elanik), abistaja (nt turismiteatmik, mis on reisil toeks) jne. • Mõlemat võib pidada reaalsusest põgenemiseks; • Neid ühendab narratiivne kogemisviis;
Miljöö - teose aeg-ruum Monoloog - tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. 3 Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimese). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole...), sündmustiku kordumine (3
Ulenspiegeli tsüklist lähtuvate jt. motiivide najal välja kristalliseerunud eriline professionaalse kelmi või meistervarga kuju (eriti AT 1525 jj.). Eestis on mitmeid siinseid motiive koondunud Rummu Jüri nime ümber, ka võib see mees kanda Ulenspiegelist tuletatud nime (nt. Uulipilli Ants), ta on tihti pere kolmas poeg või noorim vend, kes ei ole viitsinud endale korralikku ametit hankida nagu vanemad vennad, vaid elukutseliseks vargaks hakanud; seega on naljandite kaval noorim vend imemuinasjuttude lolli (kuid heasüdamliku) noorima venna omalaadne kõverpeegelpilt. Rumalusnaljandid. Kavala tegelase vastasmängija ei olegi õieti silmapaistvalt rumal, vaid lihtsalt ebapiisavalt tark. Teda karistatakse petmise, varguse vm. kavalusakti läbi selle eest, et ta on mingis muus mõttes paha (kuri, ihne, laisk vm.), tihti lihtsalt selle eest, et ta kuulub vihatavasse sotsiaalsesse ülakihti, mille suhtes naturaalsed eetikareeglid ei kehti. Naljandite seas on aga ka rühm
fili'd vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). futurism kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks
annaabi.ee 
