Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. Tähis M, ühik 1 N*m. Valem M = Fl Impulsimoment ehk pöörlemishulk punktmassi impulsi ja trajektoori kg m 2 kõverusraadiuse korrutis. Tähis L, ühik 1 (kg*m/s*m). Valem s L = mvr = pr Impulsimomendi jäävuse seadus välise jõumomendi puudumisel, s. T. Suletud süsteemis, on impulsimoment jääv: kui M=0, siis pr=L=const Iluuisutajate trikk - L=pr=mvr=mr2=const. Raadiuse vähenemisel 2 korda peab nurkkiirus kasvama 22=4 korda. Tõmbavad käed enda ligidale ja raadius väheneb, pöörlemiskiirus kasvab.
Uisutaja võtab hoogu selg ees. Flip: Tegemist on salchow'iga , mis sooritatakse sakitõukelt. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas Lutz: Ebatavaline, efektne ja füüsiliselt väga raske hüpe. Selle mõtles välja Austria iluuiutaja Alois Lutz 1913. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas. Toe loop: Lihtsaim sakitõukega hüpe. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas. Hindamine Alates 2004. aastast hindavad rahvusvaheliste võistluste kohtunikud iluuisutajate kava tehnilist sooritust ja veel viit komponenti. Tehniline hinne on kogusumma kõigi elementide esitamise eest saadud hinnetest. Kohtunikud hindavad iga elemendi soorituse puhtust, lisades või maha arvates kuni 3 puntki. Elemendi lõplik hinne on kõikide hinnete keskmine, kusjuures võetakse maha kõrgeim ja madalaim hinne. Kava ülejäänud 5 komponenti on võistleja uisutamisoskus, elemente siduvad sammud, esituse kvaliteet, koreograafia ja interpretatsioon. Iga
Frey uiustamisest. 1929. aastal võitis kaheksa korda järjest Tallinna arst Alfred Hirv. Kõige üllatavam on see, et samal aastal toimunud võistluses jäi teisele kohale 65- aastane tallinnlane H. Hahl. See on hea, et isegi nii vanas eas selline sport populaarne oli. Mitu aastat järjest olid domineerivateks tegelasteks A. Hirv ja V. Kaljuvee. Nii kirjutatakse 1934. aasta meistrivõistluste kohta: ,,...Tänavused meistrivõistlused näitasid, et võrreldes eelmiste aastatega on meie iluuisutajate tase teinud suure sammu paremusele. Seda võib märkida vähem koolisõidu kui nimelt vabasõidu suhtes. Eriti suuri edusamme on teinud naiste klass, kus edu on otse rekordiline..." (,,Uisutamine" lk 269 lõik 4). 1950. aastal sai tuntuks Küllike Vee, kes meeldis kõige rohkem publikule. Kaks aastat hiljem hakkas uisutajate arv Eesti NSV- s suuresti kasvama. Kadrioru staadioni tribüünile valmistati tehisjääga liuvälja eelkäija. Mall Allmann oli kahekordne Eesti NSV meister.
Valikumeetodi ja valimi mahu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva aja, majanduslike ja tehniliste ressurssidega. 4 1.2 Mõõtmisskaalad Objekti iseloomustavate tunnuste väärtuste määramiseks kasutatakse erinevaid tüüpi skaalasid.. 1. Nimi- ehk nominaalskaala (nominal, categorical). Kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks sugu (mees/naine), rahvus, huvid, lemmikvärvid, iluuisutajate numbrid (nende numbritega ei saa teha statistilisi arvutusi), telefoninumbrid. Kui uuritava objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida saab teha, on loendamine ja vastavate sageduste leidmine. Nominaaltunnuse erijuhuks on kaheväärtuseline tunnus ehk dihhotoomne tunnus ehk alternatiivne tunnus. Näiteks sugu (mees/ naine), vastus küsimusele (jaa/ei, poolt/vastu). Sellist 2
annaabi.ee 
