hävinenud. Ta kirjutas ka palju arvustavaid teoseid, mida iseloomustavad maitseotsustused ja otseütlemised. Oksa on nimetatud naturalistiks, "hingestatud" või "ülehingestatud" realistiks ja romantikuks. Oma teostes kirjeldas Oks valu nii, nagu keegi teine seda varem teinud polnud. Jaan Oksa ilukirjanduslikust loomingust on säilinud väike osa (paarkümmend proosapala ja sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910). Ilukirjanikuna alustas Oks külaeluaineliste visioonidega ,,Kolmekesi", ,,Isa ja pojad", ,,Rõhutud ringides", ,,Manifesti ajal", ,,Perekonna hommikutund", ,,Neljapäev", ,,Hallitanud kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid hinnanguid. Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas väljendusjõus ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad, modernistlikumad ja ometi ei
strateegia.. st kümberpungis tuleviku kujutamine tehnoloogia kaugel, siis steampungis on oluline retrotehnoloogia), oluline element ka huumor, pole ainult pessimistlik. Eestis seda Indrek Hargla raamatus „French ja Koulu“. Tänapäeval populaarset fantasy tulekut (nt Game of Thrones) selgitatakse sellega, et tänapäeval palju kriise, kapitalistlik maailm ei viinud oodatud paradiisini, seega inimesed otsivad viise põgenemiseks. *Jan Kaus Peale kirjaniku on ka kultuurikirjanik ja esseist. Ilukirjanikuna on ta 00ndatel jäänud muu kultuuritegevuse varju, kuna oli aktiivne selles vallas. 3 esimest raamatut 00ndate algus esindavad eksperimentaalset ja mängulist stiili, nt 2001 a ilmunud romaan „Maailm ja mõni“ – ühe poisi suureks saamise lugu, mida vaadeldakse erinevate inimestega kohtumise kaudu; tegevusaeg 80ndatel, omamoodi ajalooline romaan, kuid ajalugu kujutamine on mütologiseeritud ja groteskne /nihestatud pilt nõukaajast. Kasutab maagilise realismi võtteid.
ja madal. Sajandi lõpus oli luules kriis. madalamale polnud võimalik eriti langeda. 13. Eduard Vilde Pudivere mõisa kupja poeg. Õppis Tallinna saksakeelses alg- ja kreiskoolis. Vanemate juures Keila lähedal elades kirjutas 17-aastasena oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel", mille loomisel sai talle selgeks kirjanikukutsumus. 1883 alustas ajakirjanikuna ,,Virulases", jätkas ,,Postimehe" ning Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede juures, olles samal ajal ka ilukirjanikuna väga viljakas. 1890-92 oli ajakirjanikuna Berliinis, kus tutvus lähemalt saksa realistliku ja naturalistliku kirjandusega , jälgis innukalt teatrielu ning osales aktiivselt kultuurilises ja poliitilises elus, rajades seega kindlama aluse oma kirjandusteoreetilistele ja maailmavaatelistele seisukohtadele. 1893-96 taas ,,Postimehes" töötades oli Vildel tihedaid sidemeid radikaalsete üliõpilastega ning nüüd juba kogenud eurooplasena tegeles ta tõsiselt oma kunstikäsitluse uuendamisega.
annaabi.ee 
