"ilukirjanikke" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor- Eesti" (1910-1911) ja "Vaba Sõna" (1914-1916) tõstsid uuele tasemele ühiskondlik- kultuurilise esseistika, hakates kasutama erinevate distsipliinide moodsaid termineid. Eesti kulturi piiride avardamine ei jäänud pelgalt kitsa haritlaseliidi mõtteharjutuseks. Ajakirjandus oli ukseks "suurde" kirjandusse ja seda juba enne kirjandusajakirjade teket: kõik nooreestlased ja ka enamik ilukirjanikke olid tuttavaks saanud läbi ajakirjanduse. Noor-eestlaste algsed juhtmõtted oli sõnastanud Gustav Suits: võidelda väljaspool kõigist erakondadest loiduse ja ükskõiksuse vastu, kultuuri ja hariduse eest: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Esialgu paari aasta tagant välja antud albumid ei võimaldanud küllaldaselt selgitada oma seisukohti ega vastata paljudele kallaletungidele. Proletaarne ringkond (O. Münther, H. Pöögelmann jt) süüdistas