Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor-
Eesti" (1910-1911) ja "Vaba Sõna" (1914-1916) tõstsid uuele tasemele ühiskondlik-
kultuurilise esseistika, hakates kasutama erinevate distsipliinide moodsaid termineid.
Eesti kulturi piiride avardamine ei jäänud pelgalt kitsa haritlaseliidi mõtteharjutuseks.
Ajakirjandus oli ukseks "suurde" kirjandusse ja seda juba enne kirjandusajakirjade
teket: kõik nooreestlased ja ka enamik ilukirjanikke olid tuttavaks saanud läbi
ajakirjanduse.
Noor-eestlaste algsed juhtmõtted oli sõnastanud Gustav Suits: võidelda väljaspool
kõigist erakondadest loiduse ja ükskõiksuse vastu, kultuuri ja hariduse eest: "Olgem
eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Esialgu paari aasta tagant välja antud albumid
ei võimaldanud küllaldaselt selgitada oma seisukohti ega vastata paljudele
kallaletungidele. Proletaarne ringkond (O. Münther, H. Pöögelmann jt) süüdistas