Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti keele uurimine,eriline tähelepanu eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisel Hurt viis seltsi kaudu läbi vana eesti rahvaluule suurejoonelise kogumise Lõpptulemus 170 köidet, üle 122 000 lk Seltsi otsusel mindi 1870-1872. a üle uue kirjaviisi kasutamisele, mida kasutatakse tänapäeval Selts kirjastas oma aastaraamatuid, milles avaldati seltsis peetud ettekandeid, ilukirjandusteoseid, rahvaluulet ja muud 1881. a valiti presidendiks Jakobson->Hurt lahkub seltsist Tegevus lõpetati venemeelse ja rahvusliku tiiva vahel tekkinud tüli tõttu 1894. a Kasutatud kirjandus http://www.videvik.ee/499/alek.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti aleksandrikool2 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=187 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikool http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti kirjameeste selts1 Mati Laur;Ago Pajur;Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu II Tallinn 1995, Avita
11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare
II at-nde algusest mitme lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus ta aja jooksul välja seal enne neid elanud rahvastiku keele, kuid võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka keel jagunenud juba rohkeiks murdeiks. Esimene keele arenguperiood klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide (murrete) kooseksisteerimine. Atika, joonia, aioolia ja dooria murre kujunesid kirjakeelteks, neis loodi ka ilukirjandusteoseid. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste põhjal. Teine periood hellenistlik (IV.s.lõpust eKr IV.s.pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr, rooma hellenism: I eKr IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk koinee. Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja
võimu all ja nüüd on algamas ärkamisaeg ning tekivad poliitilised võimalused (Aleksander II on troonil = Koit). Jakobson kasutab metafoore ja on allegooriline. See on mõjutanud toonaseid ilukirjandusteoseid. Kõnede toon on optimistlik, jõuline, kindlameelne – osutab eestlaste muistsele rahvusele, esitab võitlusemotiivi (protestivalmidus, viha sakslaste vastu). On juttu Saksamaast kui religioosses mõttes pühast maast, kuid annab Saksamaale lõpus hävitava hinnangu. Eestimaast räägitakse kui paradiisist. Jakobsonil on paralleelselt 2 lugu: maa loomine VS pimeduse-valguse võitlus. Paradiis ~ valgus. Kõnedess vaieldakse kiriku ja selle õpetusega – seostub manilusega
jaotust, aga kirjeldab tõlkimist kui üht meetodit asjade tegemiseks sõnade abil, sarnaselt kõnelemisele. Silvia Bernardini väitel on tõlkimine tähenduse konstrueerimine, mitte rekonstrueerimine (2004b: 20) ja tõlkimisoskus on suhtlemisoskuse alamhulk (2004a: 109). Isegi ilukirjandustõlkes, kus keelekeskne lähenemine on olnud traditsioonili- selt ainuvaldav, leidub vastupidist arvamust: võrreldes tõlkekirjanduse hulgas hästikirjutatud ilukirjandusteoseid (st selliseid, kus tõlkija on käitunud autorisarnaselt) originaalteoste imitatsioonidega, eelistab Anthea Bell esimesi, väljendades sümpaatiat kirjastajate sooviga mitte jääda raamatuga liiga suurde kahjumisse (2006: 65). Ka Bassnett väljendab arusaamatust, miks on tõlkimist ja kirjutamist hakatud erinevateks tegevusteks pidama (Bassnett 2006). Transkodeerimise eelistamist loomulikule suhtlusele on Gross nimetanud tõlkijate professionaalseks alaväärsuskompleksiks (2003:
annaabi.ee 
