mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset allakäiku. (Puksand 2012) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil
lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enese tunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1. 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelis- emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
kõrgkultuuri vahel, ehkki selle üle on hilisemad uurijad polemiseerinud. Juri Lotmani tööd vene aadlike argikäitumise poeetikast 18, 19. sajandil asetuvad samuti kultuuriajaloo traditsiooni. Tegu on siis Peeter I aegse Venemaaga ja vene aadli uute kommete õppimisega. Teatud kultuurilise käitumise reeglite õppimine oli siin eriti eksplitsiitne. Rääkida argikäitumise poeetikast tähendab väita, et teatud igapäevase tavategevuse vormid olid teadlikult orienteeritud ilukirjandustekstide normidele ja seadustele ning neid kogeti otseselt esteetilistena. (Lotman 1999 [1977]: 263) Aga argikäitumise poeetikat võib vaadelda ka avaramalt kui teatud vaatepunkti kultuurinähtuste mõtestamisel (Lotmanil ,,tüpoloogiline tunnusjoon"). 21 Argikäitumise esteetika levinud mitmete autorite töödes, kes uurivad argielu kultuuri, ka tänapäeva kultuuri nähtusi. Uue historitsismi esindaja Stephen Greenblatt ,,poetics of culture" (Shakespearian negotiations, 1988) 3. loeng
annaabi.ee 
