Vrd. Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo "Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem
- liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - diplomitöö - artikkel Ajakirjandus: · Ajakirjandusse kuuluvad: - artikkel (uudis)
Kuid, vahel võib ühiskonna mõju osutuda ka negatiivseks. Riikides leiab aset pidev parteidevaheline võimuvõitlus. Propageeritakse erinevaid seisukohti, tuleviku väljavaateid ning laimatakse üksteist. Kuigi tundub, et praegust arvamust ei kõiguta miskit, sunnib pidev mõju mõtteid kahtluse alla ja seeläbi muutub maailmavaade järgmise mõjutaja saabumiseni suuremal või väiksemal määral. Reaalse maailma "peapesu" kõrvalt leiame ka aega, et sukelduda ilukirjandusse ning avastada möödunud aegade kaunidust. Toetudes enda kogemustele, võin pidada raamatuid ehk isegi kõige suuremateks maailmavaate kujundajateks. Lugedes romantilisi teoseid, hakkame mingil määral käituma nagu tegelased või igatsusest tolle fantaasia maailma vastu, kujundama enda elu sarnaseks. Inimesed on nagu arvutidki "programmeeritud" vastuvõtma ning analüüsima infot, kuid iga "masina" erinevus seisneb selles, et teadmisi omistatakse erinevalt.
Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes kaotusega. Eestlaste malev (umbes 6000 meest) sai sakslaste, liivlaste ja latgalite väelt (umbes 3000 meest) lüüa, umbes 1000-1400 eestlast langes. Mõlemad lahingud on märkimisväärsed kuna need on ülesmärgitud ilukirjandusse. Pilet nr.9 1.Põhjasõda(põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) *Põhjused+osalejad riigid: Kõik sõjas osalenud riigid, tahtsid oma valdusi tagasi, mis Rootsi oli neilt varastanud. 1699. Kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskne roll oli August II Tugeval (poola kuningas), Frederik IV (Taani kuningas) ja Peeter I (Vene tsaar) *Tähtsamad lahingud: Taani lahkus enne suurema sõja algust Põhjasõjast(07.08
Pärisorjus oli olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. ,,Lapsepõlv. Poisiiga. Noorus." 3-osaline romaan, kus kajastuvad Tolstoi lapsepõlvemuljed. ,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma.
mingite faktide või biograafiatega. ,,Prohvet Maltsvetis" on Vilde võtnud reaalselt eksisteerinud isiku ning kriitikud on seda kõvasti kritiseerinud. On öeldud, et ta pole nii suure hulga ajaloolise materjaliga hakkama saanud tegelane ei jookse loomulikult, reljeefselt. Veel üks suur erinevus realistliku ja romantistliku kujutlusviisi vahel on see, et realismis tuuakse teksti erinevad ajaloolised dokumendid/ajalooallikad. Nt Mahtra sõjas seaduse jõudmine, mittejõudmine rahvani. Ilukirjandusse lastakse sisse reaalne maailm.Vilde on kirjutiste puhul teinud väga palju eeltööd. Keel on Vilde ajalootriloogias: selge vahe dialoogi ja jutusaja vahel dialoogis murre, rahvale lähedasem kõnekeel, jutlustaja kasutab kirjakeelt. 15. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses Küla teema on vanemas eesti kirjanduses üsna keskne teema. Kuni 20. sajandini ei ole räägitud Eesti puhul linnakultuurist. 19. sajandi keskelt hakkab eesti kirjandus tegelema esimese oma teemaga
Pärisorjus on olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine,
Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia: 1852 "Lapsepõlv", "Poisiiga", "Noorus" "Sevastopori jutustused" Vene sõjad 1869 "Sõda ja rahu" tetraloogia. kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine).
Leidus üks inimene, kes oli rangelt selle vastu, et ebaloomulikku surma surnud inimeste matmise kalmistul. 5.3. Poolkristlik matus Vanade inimeste ettevalmistus suremiseks ehk vaenlastele andeks andmine ja armuandide jagamine oli loomulik soov mitte saada ,,vääralt surnuks". Ristiusu levikuga hakati kartma karistust, mida inimene võib oma pattude eest saada. Tänapäeval jääb ,,vääralt surnute" kartus ja sellega seotud uskumused filmidesse ja ilukirjandusse ning kutsuvad esile pigem irooniat kui tõelist hirmu. Kirik jäi, kuid teaduse saavutuste, tehnilise progressi, erinevate ateismi ideoloogiate jt antireligioossete filosoofiate voolud on kõrvaldanud inimese omaaegse maailmavaate. Kõik me teame, et teispoolsusest pole keegi tagasi tulnud, puuduvad ka teaduslikult tõestatud faktid, mis räägiksid hauataguse maailma eksisteerimise poolt. Samas panevad sajandite jooksul kollektiivsesse mällu talletatud
Pärisorjus on olnud 16 aastat kaotatud, kuid Vm. talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. ,,Lapsepõlv. Poisiiga. Noorus." 3-osaline romaan, kus kajastuvad Tolstoi lapsepõlvemuljed. ,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma.
Brežnev seda siiski ei teinud. Väga oskuslik käitumine- ise polnud üdini stalinist ega ka ei pooldanud seda, et Stalin tuleks täielikult rehabiliteerida. Tema hoiak hoidis ära kiire Stalini püünele tagasi toomise, mis ühiskonna terviku arengu koha pealt oli väga hea. Ka mõõdukas hoiak tõi kaasa selle, et kui H aja lõpus Stalin oli ilukirjandusest peaaegu kadunud, siis Brežnevi ajal tuleb ilukirjandusse, kinolinale tagasi jne. Mingit ametlikku üldist poliitilist otsust ei tule, et Stalini isikukultuse kriitika on prügikasti visatud. Paljud ka Kremli võimuladvikus panid Brežnevile süüks seda, et ta ei rehabiliteerinud Stalinit. Pikemas perspektiivis mõõdukas hoiak ühiskonnae tunduvalt kasulikum. Poliitiline režiim konserveerub, iseloomulik on põhjalikumatele muudatustele vastuseis. Stagnatsioon tuleb selgelt esile 70ndatel. 3
1. Valgustuskirjandus 18.saj sai alguse Prantsusmaalt. Põhiideed: suveräänsus, ratsionalitslik maailmavaade,kapitalistlik.... Rõhutati, et iga inimene on oluline. Siis kirjandus oligi, et oleks kõigile. Põhijooned: 1. ajakirjanduses hakati valgustusideid levitama, sellest sai ühiskonna peegel 2. kirjandusühingud, ringid polnud elitaarsed, mutuusid avalikumaks, tegevus ei toimunud enam nii suletud ringkonnas. 3. filosoofia hakkas kirjandust mõjutama, seda viidi sisse ilukirjandusse, sest seda loeti rohkem, eriti ntks romaanidesse. 4. teatri kaudu levitati. Need, kes ei lugenud, said osa nendest teatris 5. luule samas taandus, ei hinnatud tundeid. 1)Entsüklopeedia- Denis Diderot tahtis koostada. üritas 20 aastat, vastasseis kiriku ja võimu poolt. 1774 valmis. 2) 18. saj lõpp ilmusid esteetika alased teosed, lahati ilu mõistet. Sentimentalism tõi kaasa luule taashindama hakkamise, kuna arvati, et tunded on siiski inimese loomulik osa.
annaabi.ee 
