ei tohi, ega puhata; see takistab, ja rutt on taga, sest aeg ei iial seisata... Eest ära! Anna Haava loomingu tähtsus 8 Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Tema armastus ja igatsuslaulud maailma inimsüdame vahetu elamuse kaudu. Haava pärandas eesti luulele põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne- ja iluigatsustega. Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse. Tema looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Miina Härma on selle andunuimaks ja sügavaimaks muusikaliseks tõlgitsejaks; ta on loonud ,,Luuletuste" vihikuile üle 20 viisi, nende hulgas sedöövrid ,,Kõik kallile", ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mull lilli" ja ,,Ei saa mitte vaiki olla". M. Härmale järgnevad Haava luule viisistamisel M. Saar ja K.
Muusikalise rütmi meistrina osutus Haava ühtlasi üheks esimeseks, kes jõudis õnnestunult vabavärsi kasutamiseni. Väga paljud tema luuletused on rahvalike lau- ludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Haava pärandas eesti luule põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne ja iluigatsustega. Tema loomingu paremik on kujunenud tänapäeval klassikaks, mida tuntakse kõige laiemateski luuleharrastajate ringides. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik. Anna Haava (original Haavakivi) was born in Pala. She was Estonian writer, whose first instruction came from her mother. Later, she had private teachers, and then attended college. She took her examinations in Tartu
annaabi.ee 
