1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo karin punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Tema üks esimesi ja suurt tähelepanu äratand raamatuid oli Pippi Pikksukk mis ilmus 1945.a. Eesti keeles ilmus tema teostest esimesena "Mio, mu Mio" . Selle tõlkis kirjanik Vladimir Beeham kes ongi tõlkinud eesti keelde suurema osa Lindgreni loominguist. 2002. aastal suri ta Stockholmis oma kodus, siis loodi ka Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgren mälestusauhind
Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti
ning üks vanem vend Gunnar, kes oli Rootsi parlamendi liige. Astridi enda kirjelduste kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. ''Ma arvan, et meie lapsepõlve tegi nõnda õnnelikuks see,'' ütles Astrid Lindgren, ''et meie elu oli piisavalt vaba ja turvaline''(Strömstedt 2000:17). Koolis oli Astrid hea kirjutamises ja ta armastas lugeda. 1924. aastal lõpetas ta kooli ning läks ajalehe Vimmerby Tidningen praktikandiks. Alguses kirjutas ta ajalehele arvustusi ja kuulutusi, hiljem ka artikleid. Ta jäi vallalisena lapseootele ning keeldudes abielluda lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga läks ta elama Stockholmi, et õppida sekretäriks. 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes elas oma esimesed eluaastad kasuvanematega Kopenhaagenis. Astrid töötas sekretärina Kuninglikus
KAUNIST KÄSITÖÖD (HAAPSALU PITSSALLID). LINNAS SAAB AEGA VEETA: VALLIKRAAVI MÄNGUPARGIS, ILONI IMEDEMAAL, SÕITA HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" VÕI AURULAEVAGA ,,KALLIS MARI", KÜLASTADA ERINEVAID MUUSEUME VÕI PUHATA TERVISE SPA'S. HAAPSALUGA ON SEOTUD PALJU TUNTUD INIMESI NENDE SEAS HELILOOJA PJOTOR TSAIKOVSKI, A.LINDGRENI 4 RAAMATUTE ILLUSTRAATOR ILON WIKLAND, MAALIKUNSTNIK A. LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT. 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES. HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL
laps. Tal oli üks vend ja kaks õde Gunnar, Stina ja Ingegerd. Astrid Lindgren ise on öelnud "Me elasime Näsis niisama õnnelikult nagu lapsed minu Bullerby-raamatutes". Koolis käis Astrid Vimmerbys, mistõttu ta tundis ülihästi nii maarahva kui ka provintsilinna elanike elu. Külas elasid Bullerby lapsed, Vahtramäe 3 Emil, Hulkur Rasmus, aga provintsilinnas tegutsevad Pipi Pikksukk, meisterdetektiiv Kalle Blomkvist, Rasmus, Pontus ja Lontu, Lärmisepa tänava lapsed ja Madlike. Lapsepõlv oli Astrid Lindgreni kirjandusliku loomingu eeldus. Ta oleks justkui terve elu jätkanud elamist lapsepõlves. Seal liigub ta kergelt ja takistamatult, ronib üle kõigi aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid. See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest midagi ei ole varjata
laste üle ja arvan, et see MGM'i ringe, et mõni on kõik, mida õnneks Elizabeth Rosemond rezissöör teda kogemata vajan!" H. R. Taylor sündis 27. märkaks. Elizabethi veebruaril 1932 aastal esimeseks Londonis, kuid Teise filmikogemuseks oli Maailmasõja alguses Gloria Twine'i roll kolisid nad kohe filmis "There's one born USA'sse. Ta kasvas every minute" aastal Francis Lenn ja Sara 1942. Tüdruk oli alles Viola Taylori peres. Tal kümnene! on ka vend Howard. Alguses suhtuti Lapsepõlves oli ta kole Elizabethi nagu ilusasse laps ning Howardile nukku, kuid ajaga ning
lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud tüdrukutele ning on hea õpetliku sisuga, kuid laps, kes nendel piltidel olema peaks, meenutab rohkem poissi kui tüdrukut. Tal on seljas sinised traksipüksid ning punane kampsun ja lühikesed juuksed, mille järgi võiks arvata, et tegemist on poisiga. Raamat on muidugi positiivne selle poolest, et selles on lühemad laused
Jakob: On blondide juustega 16aastane noormaas, ema, isa ja vend Jürgen elavad hubases ja vanaaegses korteris. Talle meeldivad mehed, kuid ta ei julge sellest emale-isale, ega kooikaaslastele rääkida. Darja ja Andreas: On Kaila, Jakobi ja Inga parimad sõbrad, kohtusid geibaaris. Jakob armastab Andreast, toetavad üksteist igas olukorras. Sõnum Tuleb minevikust üle saada, ära unustada, sest see mis olnud on, seda enam muuta ei saa. Lühikokkuvõte Uues koolis 10. klassi minnes loodab Inga leida sealt häid sõpru ja kena poisi. Klass talle väga ei meeldinud, kuid leidis sealt siiski kaks head sõpra. Üks oli heledapäine Jakob ja teine kooli ajal tööl käiv Kaila. Kui Kaila ja Inga teada said, et Jakobile meeldivad mehed, siis vahepeal oli neid kiusama hakatud, kuigi keegi peale Kaila ja Inga ei teadnud, et ta geiseksuaalne on. Varsti hakkasid Inga, Kaila ja Jakob geibaaris käima, et Jakob leiaks endale mehe. Sealt leidis Jakob Andrease koos Darjaga
5 fakti romantikute elust ja loomingust Ralf Mikk IT-18E 1. A. Puskin Elust 1) Puskin hoolis oma aust väga ja ta pidas oma elu jooksul 29 duelli. 2) 26 jaanuar1837 sattus ta ühte duelli ühe oma teise naise armastajaga. 3) Sündis vene aadlike perre. 4) Ta liitus Filiki Eteria, salajase organisatsiooniga, mille eesmärgiks oli Kreekas Ottomani reziimi ülevõtmine 5) Ta kirjutas 130 luuletust kooli ajal ja ta esimene oli siis kui ta oli 15 aastane. Looming 1) Mozart and Salier oli tema parim lühi draama mis võtis inspiratsiooni Peter Shafferi Amadeusest. 2) Tema esimene novel oli Eugene Onegin mis rääkis elust tema ajal. 3) Venemaa kuningas keelas Puskinil kirjutada halbu asju Venemaast nii, et see mõjutas tema kirjutamist. 4) Tema esimene novel oli Eugene Onegin mis rääkis elust tema ajal. 5) Tema pere arst rääkis talle rahva lugusid mis mõjutasid tema luuletusi.
Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes oli tema perekonna teenija kirjaniku lapsepõlves. Felicitel tekkisid kergesti tunded ja hoolivus inimeste (nt tema õepoja ja papagoi) vastu. Ta armastas kõike ja kõiki oma viimase hingetõmbeni. Felicite elas täielikult teistele inimestele, kellest paljud teda vaid ärakasutasid ja kes ei taibanud kui väga Felicite neid armastas. Felicite on omakasupüüdmatuse kehastus. Flaubert näitab selle omaduse tõelist õudust olla omakasupüüdmatu tähendab seda, et sul ei ole mitte midagi, mis kuuluks sulle ning mille nimel elada. Lugu erineb teistest Flauberti teostest, kuna see on räägib headusest.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Kafkast Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 ning suri 3. juunil 1924. Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss'', ,,Protsess'' ja ,,Ameerika'', mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti. Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Franz oli vanim. Ta vennad surid
Hetked, mida ma võtaks tulevikku kaasa Minu elus on olnud palju rõõmu valmistavaid kui ka kurbi hetki. Et tulevik aga helgem paistaks, võtan ma endaga kaasa vaid kõige paremad mälestused minevikust. Kuskil 11 aastat tagasi, kui ma alles kuuene olin, käisin isaga esimest korda kalal. See kõik tuli nii äkitselt, kuna ma polnud isale mingit ettepanekut teinud. Hommikul tuli isa minu tuppa ja äratas mu ülesse ning käskis seljakott valmis panna. Sõime isaga koos hommikust ja lahkusime juba varakult. Sõitsime Peipsi äärde, isal oli kaasas suur paat, mis mulle väga meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke
1.LAPSEPÕLV Jaan Tätte lapsepõlv möödus Puiatul. Tema vanemad on töötanud Puiatu koolis. Jaan on väiksest peale teiste seast silma paistnud. Ta ema on öelnud, et Jaani lemmikmänguasjad väiksena ei olnud autod ega legoklotsid vaid hoopiski nukud. Oma olemuselt on Jaan alati olnud hooliv ning tema perekond ja tuttavad on talle väga tähtsad. Tätte arvab, et tohutu inimesearmastuse sai ta kaasa oma isalt. Ta ütleb küll, et seda ei ole tal nii palju kui oli isal, kes oli velsker ja armastas väga inimesi aidata, aga siiski on Tätte armastus inimeste vastu meeletu. Jaani ema, Maie Tätte, oli raamatupidaja. Jaani kasvatades oli ta karmikäeline. Soditud vihikulehe eest pidi poeg teinekord terve vihiku ümber kirjutama. Tätte meenutab neid seiku vaid hea sõnaga ja on selle üle õnnelik. Emalt sai Jaan kaasa teatriarmastuse. Just ema oli see, kellega koos Jaan teatris käis ning nakatus lauluhuvist. Ka Jaani ema on laulnud ning laulab siiamaani perekondlikel üritustel.
1850. aastatel oli ta dramaturg Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte ja ka Homerose eeposi Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates Esimene romaan, "Vaesed inimesed", avaldati 1846. aastal Järgmisse romaani „Kaksik“ suhtusid kõik arusaamatusega Ta kuulus Bekett’ide vendade hulka alates 1847. aastast Tema kuulsamaid teosed on: „Idioot“ (1868) „Kuritegu ja karistus“ (1866) LEV TOLSTOI
Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele. Neljandaks: ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo- sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid ja sügavtõsise tagamaaga noorsoojutustus "Tuli pimendatud linnas" (1967), mis autobiograafilise ainese põhjal tagasi vaatab fasistliku okupatsiooni aega. Ta on kunstiliselt sõnastanud reisimuljeid ("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965). Noortele lugejatele on proosas ja värsis suupäraseks tehtud eesti rahvaluulepärandit (Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval- Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude ümberjutustused). E
Põltsamaal õppides tugvnes tema huvi rahvamuusika vastu ja selgeks sai ka vajaliku vene keele oskuse. Kooli jäi küll aga Mardil lõpetamata ning 1901.a sügisel pääses ta Peterburi konservatooriumi. 2.2 Cyrillus Kreek Cyrillius Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta sündis Saanika koolmeistri perre üheksanda lapsena. Cryillius Kreegi sünninimi oli Karl Ustav Kreek. Tema vanemad olid Gustav ja Maria Kreek. Isa oli tal kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka lastele. Gustavi lapsepõlv ei olnud kerge ja tulevikus pidas ta väga täpset arvestust oma rahaliste kulude üle. Poja Cyrilluse pealt ta ei koonerdanud, ostes talle trombooni ja andis talle rahagi hea pillimängu eest. Koos teiste lastega laulis Cyrillius isa juhendamisel mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. Lapsed laulsid esimest häält, isa bassi, mõni vanematest lastest teist häält. 1896
Suhted isaga pole kõige paremad. Isa näeb ta enne taaskohtumist viimati viis aastat tagasi. Rassil on poolvend, kellega tal on head ja toetavad suhted. Enese jaoks parema toimetulemise nimel on õppinud Rass valetama, vassima ja varjama ning varastama. Temast on 17 aastaseks saanuna kujunenud suure minevikukogemusega noormees. · Peategelase siseelu ja tema tegevus Lapsena sai ta õppetunni selgitamaks, kuidas kõik keda ta armastas, võetakse talt ära. Olemuselt on Rass unistaja, kes ei julge oma eraelust liialt rääkida, kartes et teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et ei suuda võidelda geneetilise ettemääratusega psühhotroopsete ainete vastu. Oma vanemate eluolu kohta ta valetab, kuna tahab olla teistega võrdväärne. · Peategelase koondportree Peategelane on pikka kasvu, siniste silmadega ning poolpikkade hoolitsemata
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
Tal olid omad unistused ja püüdles nende poole, kuigi osad jäid ainult mõteteks. Ühe suure lollusega sai Villu minu meelest kah hakkama, see oli see, et purjus peaga kive laskma läks. Minu arust oli selles romaani tehtud Katku Villu õnnetuks tegelaseks, temaga juhtus palju nukraid asju, kuigi ometi oli ta abivalmis inimene, näiteks siis kui Eevi kurtis talle, et kui ema sureb jääb, ta elukohast ilma, Villu lohutas teda ikka, et ta räägib isaga ning loodab, et isa lubab Eevil Katkule elama tulla või näiteks siis kui ta Kõrboja Anna päästis uppumisest. Alati kui ta kellelegi midagi head tegi, sai ta halba vastu, mulle jäi selline mulje. Igatahes Villu ei mõelnud ainult endale, seda ta tõestas sellega, et ei läinud Katkule peremeheks, sest ta teadis, et vigaselt ei suuda ta midagi seal ära teha. 5 Kokkuvõtte
unistused ja püüdles nende poole, kuigi osad jäid ainult mõteteks. Ühe suure lollusega sai Villu minu meelest kah hakkama, see oli see, et purjus peaga kive laskma läks. Minu arust oli selles romaani tehtud Katku Villu õnnetuks tegelaseks, temaga juhtus palju nukraid asju, kuigi ometi oli ta abivalmis inimene, näiteks siis kui Eevi kurtis talle, et kui ema sureb jääb, ta elukohast ilma, Villu lohutas teda ikka, et ta räägib isaga ning loodab, et isa lubab Eevil Katkule elama tulla või näiteks siis kui ta Kõrboja Anna päästis uppumisest. Alati kui ta kellelegi midagi head tegi, sai ta halba vastu, mulle jäi selline mulje. Igatahes Villu ei mõelnud ainult endale, seda ta tõestas sellega, et ei läinud Katkule peremeheks, sest ta teadis, et vigaselt ei suuda ta midagi seal ära teha. 5 Kokkuvõtte
Rahaliselt oli see periood raske, kuid varsti asus Eduard Vilde jälle "Postimehe" toimetusse. Seal pidi ta väga palju töötama ning see töö ei pakkunud talle rahuldust. 1895. aastal sõitsid Vilded Moskvasse, kus Antonie ema oli uue moeäri avanud. Moskvas elamise ajal oli Eduard Vilde peaaegu tegevuseta. Ta ei kirjutanud midagi uut ning ei leinud endale töökohta. Elas peamiselt ämma rahast. Suhted oma naisega olid jälle halvemaks läinud. 1897. aasta kevadel kolisid Vilded Narvasse, kus Eduard oli kohe kutsutud "Virmalise" toimetusse. Peaagu kogu toimetamine oli Vildele langenud. "Virmalisega" lõpetas ta suhted 11. märtsil 1898. aastal. Samal ajal katkes lõplikult tema kooselu Antonie'ga. Eduard Vilde sõitis Tallinna ning hakkas "Eesti Postimehe" liikmeks. 1899. aastal 27. mail võttis ta ette reisi, mille sihtpunktiks oli Pariisi maailmanäitus. Reisi marsruut oli Tallinn-Berliin-Leipzig-Köln-Pariis-Viin- Budapest-Poola-Tallinn. 1901
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kel
VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tööaastate kohta. Eesmärgiks oli ka meenutada vanaisa ja teada saada, mida keegi temast mäletab. Need on uurimistöös ka eraldi väljatoodud. Uurimistöö koosneb viiest peatükist ja lisadena on esitatud perekonnaarhiivist pärinevad fotod, mis aitavad tööd ilmestada.
Peab olema tina panemist ning tülisid nii vanemate kui sõbrannadega. Mõni võiks surma saada ja keegi kodust põgeneda. Kuna sellist raamatut, kus kõik nimetatu sees oleks, polnud olemas, otsustas ta ise seda kirjutama hakata. 4 Pärast kaheksat aastat õpetajana töötamist otsustas kirjanik lõpuks selle ameti maha panna. Ühe koolist lahkumise põhjusena nimetas ta seda, et tema kujutlus hea hariduse andmisest läks vastuollu kooli tolleaegse juhtkonna omaga. Ta leidis, et kui last õpetada, siis tuleb seda teha nii, et ta midagi ka oskama hakkab. Lõputult ei saa ju ka järeleandmisi teha ega hindeid pannes mõlemat silma kinni pigistada. Teiseks põhjuseks oli liigne paberitöö hulk. Aeg oli küps romaani kirjutamiseks. Õpilaste kirja pandud plaanist sündis raamat ,,Kuidas elad, Ann?", mis räägib 14-aastase Ann Keesi elust läbi peategelase enda silmade. Sellele järgnes 2002. aastal ilmunud raamat ,,Mis teha, Ann?". Nende raamatute
Tänu antibiootikumravile on nüüdisajal suremus vähenenud. Peale riidetäi siirutavad riketsiat ka peatäid, kes samuti nakatuvad haige inimese vere imemisel. Taudina esines tähnilist tüüfust eeskätt sja ajal, kui täid levisid laialdaselt. http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/05/avastajad.html ( 12. 03. 2010) 7 Albertiga ja need kaks inimest, kes seal talus juba ennem elasid. 1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale
Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanust tüdrukut ja lapsekäru. Hiljem olid nad kadunud kuid Matilda võttis julguse kokku ja otsis nad üles
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mr
polnud nõusid pesnud. Tripp lohutas, et konstrueerib masina, mis ise kõik mustad asjad ära peseb, ära kuivatab, ja ka kappi paneb. Panevad nõud sinna, Tripp sattub ka sinna, Kessu põll ka. Kui kinni masina paneb on nõud kõik ilusti kapis, ja Tripp ka. Pidi Tripile uued triibud joonistama. Kuna aga masin ise nii väga otsustab, siis otsustasid Kessu ja Tripp, et on lihtsam ise puhtust pidada. Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus,
Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu. Ilusad mälestused on tal emast, keda ta väga armastas ja selle haigus ja surm (Fjodor oli siis 16-aastane) on jätnud sügavad jäljed tema hinge. Isaga muutus vahekord halvemaks, eriti pärast ema surma, sest isa hakkas jooma ja oli siis väga tige ja umbusklik. Hariduse omandas Fjodor oma vendadega esiti kodus, siis Moskvas erapansionis, kus õppis korralikult. Isa tahtel astus ta hiljem Peterburi inseneride kooli, mille ta ka lõpetas. Elu selles oli Fjodorile koormav ja masendav, eriti veel seetõttu, et ta vend Mihhail pidi õppima Tallinnas
Talle määrati sunnitöö. Oma elu lõpus langesid tema surnud venna võlad tema kaela ning teda ähvardas võlavangla. Ka seekord hoidis naine neid üleval ning ei lasknud perel päris laastatusse vajuda. Tema tervis halvenes pidevalt ning ta suri 1881. aasta jaanuaris. Armu andmine enne tema hukkamist ja sunnitöö on tugevalt mõjutanud tema loomingut, nt ,,Kuritöös ja karistuses" on koht, kus on mainitud, et selline kogemus võib sarnaneda surmamõistetu omaga, kellele järsku teatatakse andeksandmisest, ning sunnitööd käsitlevad teosed ,,Märkmeid surnud mehest" ning ,,Alandatud ja solvatud". 8. Mis jäi meelde Balzaci elust ja loomingust? Balzac õppis ülikoolis juurat, mis talle ei meeldinud, sest ta tahtis kirjanikuks saada. Ta rahastas end ise ning tegi väga pikki tööpäevi (17 tundi). Tema elu võrreldakse tema raamatute tegelaste omaga: pikk ettevalmistuaeg; kiire tõus ja edu; mõõdutundetus ja allakäik
tülideta. K ja L ning A ja V omavaheline suhtlemine on raskendatud, kuna K oli kunagi V armunud, kuid too lihtsalt mängis temaga. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks sugugi kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks täiesti ära piinatud Anna viskub rongi alla ning sureb, jättes maha 2 last ning mehe, kes teda armastas ja imetles, sest oma ilu, harituse ja graatsiaga ei olnud kedagi külmaks jätnud. Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta, aga naine mitte? ,,Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas." Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks
5 Rass hakkas raha teenima illegaalse äri narkootikumide müümisega ja bensiini jaamade röövimisega. 6 Nad läksid olariga rääkima vanglasse, aga olar leiti üles pooduna ja neid hakati küsitlema ja jäid vahele. 7- Janar Rassi üks sõpru. Ise ei tahtnud kriminaalsete asjadega tegeleda, aga vajadusel aitas Rassi. Talis rassiga lapsest peale läbi saanud. Oli juba varasest ajast raha teenimiseks raha varastanud. 8- Rass saab oma elu kohta seletuskirja kirjutada. Selle kaudu loodab ta pääseda kõigest halvast ning aastate pärast välja tulles alustada uue eluga. Nad läksid sinna, sest tahtsid olariga kokku saada, aga olar leiti metsast üles pooduna. 9 - Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja tema vaateid ta ei jaganud, ei olnud ka ees ideaale.Töötad es pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma.Vaesus oli kindlasti suur põhjus, mis viis karmile eluteele tänavatel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
