Jaotamine peatükkidesse Töös esitatud seisukohad peavad olema põhjendatud ja argumenteeritud Püstitatud hüpoteesi vaidlustamine või tõestamine Viitamine Kui kasutad allikat, mis ei ole sinu, siis tuleb sellele viidata Järgi viitamisreegleid hoolikalt! Viitamata jätmist karistatakse kriminaalselt, kuna see on autoriõiguse vargus! Viitamine interneti allikale Kui internetist leitud autorit ja ilmumisaastat ei ole võimalik, siis pannakse interneti aadress viitesse koos kuupäevaga Kasutatud allikates vastab sellele täpselt sama kirje Uurimistöö vormistamine Ühepoolne A4- leht Kirjastiil- Times New Roman 12 Reavahe on kindlasti 1,5 Lehekülje number all paremas nurgas, väljaarvatud tiitelleht ja sisukord Justified Vasakult 3,5 cm, et materjal oleks köidetav Taandrida ei kasutata, lõikude vahel 1 tühi rida
pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse
Joonealune viitamine: tekstiviites on number, mis juhib sama numbriga tekstiviite juurde joone all. Sama allika korduval järjestikusel viitamisel märgitakse joonealuse tekstiviitena ,,Sama" ja viidatava lehekülje number. Õpilastöös on soovitatav kasutada esimest viitamissüsteemi, seepärast käsitleb käesolev juhend vaid seda. Viide paigutatakse tsitaadi või refereeringu järele sulgudesse. Viide koosneb üldjuhul - autori(te) nime(de)st, - allika ilmumisaastat, - viidatava lehekülje numbrist. Lühendit lk asendab viites koolon. (Allik 2003: 1819) Täpne viite koosseis ja paigutus sõltuvad sellest, kas viidatakse: - ainult allikale (Allik 2003), allikale ja selle teatud - lehekülgedele: (Allik 2003: 18) või (Allik 2003: 1819); - allikale, mille autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses (2003: 18) või mitte (Allik 2003: 18); - ühele või mitmele teosele (Allik 2003; Tamm 2007);
tsitaat asub lause lõpus või keskel. Näiteid: Seega „... saab iga teksti käsitleda kirjandusena“ (Kuusk 1973: 73) – järelikult on ka iga kirjutaja kirjanik. Elektrooniliste materjalide (nt internetis avaldatud artiklid, dokumendid jm tekstid, koduleheküljed, DVDd, CD-ROMid) viited vormistatakse samamoodi kui trükiste viited: autor ja ilmumisaasta. Juhul kui ei ole võimalik määrata elektroonilise materjali ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 3.5. Kasutatud allikate loetelu Töö kirjutamisel kasutatud materjalide põhjal koostatakse kasutatud allikate loetelu (mitte kasutatud kirjanduse loetelu, kui peale trükitud ja elektrooniliste tekstide on kasutatud ka nt audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Tekstis viitamata allikmaterjale loetelusse ei tohi lisada.
annaabi.ee 
