Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Viitamine · Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne ,,1", mis ei lähe vaidlustamisele. · Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites.
sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101) menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“. Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL vastavate ametkondadega (Purju jt 1999). 15 Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“). Kui viitavas lauses on autor juba nimetatud, kirjutatakse viites ainult ilmumisaasta ja lehekülje number. R. Arvola käsitleb kodus töötamist kui üht võimalust tööhõive parandamiseks (2006, 35). Kui autor puudub, kirjutatakse pealkirja algus ja kolm punkti. Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid
Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom- menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“. 15 Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL vastavate ametkondadega (Purju jt 1999). Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“). Kui viitavas lauses on autor juba nimetatud, kirjutatakse viites ainult ilmumisaasta ja lehekülje number. R. Arvola käsitleb kodus töötamist kui üht võimalust tööhõive parandamiseks (2006, 35). Kui autor puudub, kirjutatakse pealkirja algus ja kolm punkti. Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid
Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003). Kui viidetes kasutatakse sama autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud allikat, lisatakse aastaarvule a, b, c jne. Nt (Allik 2003a; Allik 2003b; Allik 2003c). Viitamine Interneti-tekstile Interneti-tekstile viitamise sobivaim viis on viitamine autori kaudu, nt (Neeme). Anonüümsele tekstile viitamisel märgitakse sulgudesse märksõna (Achilleus) või märksõnad
3.1. Viitamine Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas nimelise viitamise süsteemi (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või numbrilise viitamise süsteemi (füüsika, keemia). Viidatakse originaalsele mõttele, faktile või asjaolule. Lausaline otsene mahakirjutamine (näiteks lausete ja lõikude kaupa) on lubatud vaid tsiteeringuna, mis asetatakse jutumärkide vahele ja varustatakse viitega autorile, ilmumisaastale ja leheküljele, millelt tsiteering võetud. 3.1.1. Nimeline viitamine Nimelise viitamise puhul esitatakse tekstisisestes sulgudes autori nimi ja aasta, mis komaga eraldatakse: ... (Dale, 1998).... Viidatava autori nime ei korrata, kui see selgub tekstist: Dale (1998) väidab, et ... 4 Raamatus Tools to Aid Environmental Decision Making (1998) väidab Dale, et ... Kuni kahe autoriga töö viitamisel esitatakse viites mõlemad autorid: ..
eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid. 9 14.11.2011 Viidatud allikate loetelu (2) · Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule. · Allikate loetelu ei nummerdata. · Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. · Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. · Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). · Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. · Antud uurimistöös viidatakse vähemalt 10 allikale, millest valdava osa moodustavad võõrkeelsed allikad. Lisad · Lisadesse paigutatakse kirjaliku töö materjalid, mis on vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka
annaabi.ee 
