on vasakus veerus suurte kirjatähtedega link abi, mis seletab põhjalikult kõik vajaliku lahti. Võrreldes teiste elektronkataloogidega, meeldis just see kõige rohkem. Lühikese aja jooksul saab peaaegu kõik selgeks, kust ja mida otsida. 2. ESTER Otsingut on võimalik sooritada autori, pealkirja, märksõna ja koha tunnuste järgi. Valisin ,,märksõna’’ otsingu. Otsingusõnaks valisin ,,infootsing’’ ja vajutasin otsi nuppu. Valisin täpsusta otsingut. Ilmumisaastaks valin 2012, kus saangi vastuseks 19 raamatut ja 1 käsikiri. Antud märksõnaga leidub kaitstud magistritöid. 3. Infohaldus: information, managment Asendab: infojuhtimine ja infokorraldus Kitsamad: Andmehaldus- data managment Infohaldusprogrammid- information, managment, programs Infotalletus- information, storage Teadmuse organiseerimine- knowledge organization 4. ISE Andmebaas sisaldab: Üksikuid artikleid 19
kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th
kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia
2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine Et paremini mõista seda atmosfääri, oleks siin kohane väike kõrvalepõige, kuidas džäss üldse Euroopasse jõudis. Kuigi esimeste Uue Maailma muusikasaadikutena käisid Euroopas 19. sajandi II poolel mitmed minstrel show 25 grupid ja 1873 tegi oma esimese ülieduka 20 Ernest-Alexandre Ansermet “Bechet and Jazz Visit Europe”, 1919 ajakirjas Revue Romande. 21 Raamatu ilmumisaastaks annab Berendt 1929., Kernfeld 1932. aasta. 22 Alates 1935 Jazz Hot. 23 Hughes Panassié (1912–1974), esimesi tunnustatud džässikriitikuid, Hot Club of France asutaja ja president. 24 Enimtsiteeritud väide selles kontekstis kuulub Barry Ulanovile: “Kesk-Euroopa mustlaste viiuldamises leidub rohkem jazzi kui terve aafrika trummiorkestri mängus” (Berendt 1999: 25). 25 Nimetus minstrel on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt
annaabi.ee 
