Ülesanne 3 15.02.2017 __________________________________ Ülesanne 3. Lihtsamad select päringud Lihtsamad päringud SQL-is Käsud (alates 3. ülesandest), mida sisestad MySql-is ja saadud tulemused kopeeri ka siia töölehele. 1. Loo tabelid RAAMAT ja LUGEJA MySql-is, kui Sa pole seda veel teinud. 2. Sisesta andmed tabelisse RAAMAT vt faili "raamat.txt" ___ 3. Väljasta kogu tabeli RAAMAT andmed. SELECT * FROM `RAAMAT`; 4. Väljasta raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad. SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT 5. Väljasta nende raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad, mis on ilmunud enne 1950 aastat. Mitu neid on? SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT WHERE Aasta<1950; 8 6. Väljasta nende raamatute pealkirjad, autorid, ilmumisaastad ja keel, mis on ilmunud peale 1987 aastat. Millistes keeltes on raamatud ilmunud peale 1987 aastat? SELECT Pealkiri, Autor, Aasta, Keel FROM RAAMAT WHERE Aasta>1987;
Lemmikzanrideks olid tol ajal näidendid ja romaanid. Proosa osakaal kasvas eriti pärast kirjastuse Loodus esimest romaanivõistlust (1927). Romaanide ja jutustuste arv oli tõusnud kümnendi lõpuks ligemale kolmekordseks ja tiraaz enam kui viiekordseks. Zanri kunstilised väärtused aga ei arenenud ning säilitasid oma stabiilsuse, arengut ei toimunud. Üheks olulisemaks teoseks oli Anton Hansen Tammsaare loomingust pärinev viiest osast koosnev romaan ,,Tõde ja õigus" (ilmumisaastad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1934). Nendes kirjatükkides vaadeldakse inimeste suhete aegumatuid probleeme. ,,Tõe ja õiguse" ideeliseks teljeks on maa- ja tööarmastus, juba ,,Kõrboja peremehes" käsitletud inimese ja maa vahekorra probleem. Suure realistina ei vaata kirjanik mööda ka ajastu sotsiaal-ajaloolisest võitlusest, linna ja maa vastandamisest, kapitalistidest, tõusikkodanluse rikkusest ja positsioonist, samuti võimumeeste kultuuri- ja
olles 61 aastat vana. 6 Luuleanalüüs Valisin luulekogu ,,See kauge hääl", mis ilmus 2000.aastal, kirjastus Ilmamaa poolt, Tartus. "See kauge hääl" on valikkogu ning suhtelisust silmas pidades päris mahukas. Vaarandi ei ole kunagi paljukirjutaja olnud. Ning luuletuste kirjutamise lõpetas ta juba ammu, tipus olles. Uue raamatu esimene luuletus on aastast 1944 ja viimane aastast 1976. Eks anna juba küpsete aastate luulekogude ilmumisaastad aimu, mida tähendab -- on tähendanud -- luuletamine Vaarandi moodi ([WWW] http://www.videvik.ee/506/luulet.html 20.05.2009). Vaarandi armastas elada, ega rääkinud surmast. 1. Meri: Uus paat //...// Tugev mootor tuksub nagu süda tal, lained temal mürisevad täävi all.
Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. - viitamine ajakirja artiklile Näit. Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22. - viitamine ajalehe artiklile Näit. Tamm, V. (2000). Eesti turismi areng. Eesti Päevaleht 7.jaanuar: lk.23.
pidevalt koostööd teha, on 12-liikmeline (Vadi 2004, lk 219). Tekstisisese viitamise korral näidatakse viidatud allika autor, väljaandmisaasta ja lehekülg, millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor. 4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud.
viitamine vajalik. Nt: Juhan Jänese artikkel aastast 2000 pakub kiskjate ja taimetoitlaste vahekorraks Kükametsas 1:3. Kui allikale tuleb viidata samal leheküljel palju kordi, on soovitav pärast esimest viitamist kasutada väljendit samas koos leheküljenumbri äratoomisega: (samas, 22). Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse viites välja kõik allikad: Sama autori puhul esitatakse tööde ilmumisaastad kronoloogilises järjestuses. Nt: (Jänes, 1999, 2000). Sama autori samal aastal ilmunud tööd tähistatakse aastaarvu järgselt väiketähega. Nt: (Jänes, 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes, 2000; Karu, 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha või kuulda - isiklikud
viitamine vajalik. Nt: Juhan Jänese artikkel aastast 2000 pakub kiskjate ja taimetoitlaste vahekorraks Kükametsas 1:3. Kui allikale tuleb viidata samal leheküljel palju kordi, on soovitav pärast esimest viitamist kasutada väljendit samas koos leheküljenumbri äratoomisega: (samas, 22). Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse viites välja kõik allikad. 1 Sama autori puhul esitatakse tööde ilmumisaastad kronoloogilises järjestuses. Nt: (Jänes, 1999, 2000). Sama autori samal aastal ilmunud tööd tähistatakse aastaarvu järgselt väiketähega. Nt: (Jänes, 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes, 2000; Karu, 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha või kuulda isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus
Kask ja Kuusk (2000) leidsid, et... Autorite järjekord viites peab ühtima publikatsioonis antuga. Kui autoreid on rohkem kui kaks, kirjutatakse tekstis: Kask, et al (2000) väitsid, et ...; ... esitatud vastuväited (Kask, et al., 2000). Koondviites eraldatakse publikatsioonid semikooloniga ning paigutatakse varasemad viited ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et... Sama autori erinevatele töödele viidates nime ei korrata, tööde ilmumisaastad eraldatakse semikooloniga. Samal aastal ilmunud erinevad publikatsioonid eristatakse aastaarvule väikese tähe lisamisega: (Kask, 2001a; 2001b) või: Kask (2001a; 2001b) väitis, et ... Kui autoritel on sama perekonnanimi ning viidatakse sama aasta publikatsioonile, lisatakse viitesse initsiaalid: (Kask, A., 2000; Kask, O., 2000) Kui originaalpublikatsiooni ei ole võimalik kasutada, tuleb viidata sellele läbi teise
1861 ,,Kalevipoja" saksakeelne rahvaväljaanne, aluseks teadusliku väljaande saksakeelne tekst, ÕES-i toimetistes. 1862 Ilmub eestikeelse ,,Kalevipoja" teine trükk, rahvaväljaanne, ainult eesti keeles ja eestlastele. K nimetab seda ,,üheks ennemuistseks eesti jutuks", mitte eeposeks. Tsensori vältimiseks trükiti Soomes, 1000 eksemplari. 1869 Ilmub ,,Lühike seletus Kalevipoja laulude sisust" 1975 Kolmas trükk. Eestikeelne (K redigeeritud) b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), 1853, 18571861, 1862 Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg · Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Herder ja väikerahvaste väärtustamine. · Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Noh. Oleneb, millisest rahvusliku liikumise määratlusest lähtuda. Miroslav Hroch eristab
mütoloogia tegelasjaotust, teiselt poolt on selles tuntavad motiivid ,,Soome mütoloogiast". Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. Eesti rahvaluule väljapaistvate näidetena hinnati neid müüte väga kõrgelt välismaal. 12. ,,Kalevipoeg": a) ,,Kalevipoja" genees (see on 19. saj algusest alanud pikem protsess, kes ja kuidas seda kujundasid?), b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), c) lühidalt sisu. 12 Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest
Viites lisatakse autori perekonnanimele pärast koma eesnimetäht siis, kui töös viidatakse veel mõnele sama perekonnanimega autorile. Näiteid: (Kask, M. 1998) ja (Kask, L. 1996) Kui ühe ja sama autori tööd on ilmunud samal aastal, eristatakse need tähtedega nii tekstis kui ka allikate loetelus. Näiteid: (Tamm 1998a) ja (Tamm 1998b: 121) Kahele või enamale sama autori tööle korraga viidates eraldatakse väljaannete ilmumisaastad komaga. Näiteid: (Kask 1987a, 1987b, 1996) Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades need sidesõnaga „ja“. Kui autoreid on rohkem, esitatakse viitamisel esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi „jt“. Näiteid: (Mets ja Järv, 1999: 24–26) ning (Saar jt, 2000) Kui ühes viites viidatakse eri autorite eri töödele, järjestatakse autorid tähestikuliselt ja
samas räägiti ka lindude kasust ja kahjust. Sügavalt maailmavaateline oli Jakobsoni ettekanne ,,Kuidas inimene kaua võib elada", milles ta rõhutas tervishoiu tähtsust ning ironiseeris usklike Elupäevade pikendamiseks 22 soovitas ta loomulikke eluviise, normaalset abielu, elujõu hoidmist, laste tervishoidu, korralikku magamist, puhast õhku, valgust, puhtus jne. 3.2 Sakala Sakala ilmumisaastad olid 1878-1882 need aastad oli ka Jakobsoni kõrgperioodiks rahvuslikus liikumises. "Sulesõda" oli näidanud Jakobsoni suuri andeid ajakirjanduse alal ning kui Jannsen oma "Postimehe" tema eest kinni pani, oli Jakobsonil juba tekkinud unistus ise ajalehe toimetajaks saada. Tallinnas oli ta katset teinud sellekohase loa kätte saamiseks. Oma tuttavate käest oli ta selleks ka abiraha korjanud. Kuid tookord jäi luba tulemata ja abiraha inimestele tagasi maksmata.
eraldi viitamine vajalik. Nt: Juhan Jänese artikkel aastast 2000 pakub kiskjate ja taimetoitlaste vahekorraks Kükametsas 1:3. Kui allikale tuleb viidata samal leheküljel palju kordi, on soovitav pärast esimest viitamist kasutada väljendit samas koos leheküljenumbri äratoomisega (samas:22). Enam kui ühte allikat sisaldava refereeringu puhul tuuakse kõik allikad viites välja. · Sama autori puhul esitatakse tööde ilmumisaastad kronoloogilises järjestuses. Nt: (Jänes 1999, 2000). · Sama autori samal aastal ilmunud tööd tähistatakse aastaarvu järgselt väiketähega. Nt: (Jänes 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes 2000; Karu 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha/kuulda isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis kuid mitte allikmaterjalide loetelus
annaabi.ee 
