Sissekäike kaitsesid tõstesillad. Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks. Kloostri ajalugu Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343 aastal klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku. Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi. Liivi sõda lõppes 1583. 1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses. 1561. aasta sügisel vallutasid kloostri rootslased. 1576. aastal peale Läänemaa vallutamist tulid vene väed Padisele
aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. Luterlikust reformatsioonist 16. sajandi 20. aastatel õnnestus kloostril pääseda. Kui venelased 1550
survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Kuid kui algas Jüriöö ülestõus, siis klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Sellest hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused LõunaSoomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. Luterlikust reformatsioonist 16.
aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtissile. Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus on 13 apostli järgi sama palju preestreid ja 72 õpilast, kusjuures õdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli ordul kümneid kloostreid. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Kloostrid asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine.
aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtsissile. Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus on 13 apostli järgi sama palju preestreid ja 72 õpilast, kusjuures õdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli ordul kümneid kloostreid. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Kloostrid asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine. Muuseum on avatud aastaringselt: · jaanuar, veebruar, märts, november, detsember kell 12 16 · aprill, mai, september, oktoober kell 10 18 · juuni, juuli, august kell 9 19 Muuseumi piletid maksavad 20 krooni.
vaimulikke. Pöörduti paavsti poole, räägiti LIiivmaa hetkeolukorrast. Peamiselt hakkavad tulema Branjevoost(?! eelmainitud nimi, saksa alalt), on enamasti sakslased, ei jaga kohalikku olu ja keelt. jesuiitide tegevusest palju kirjutatud. Palju eesti ja vene k inimesi, keelest aru inim ei saanud. Usuline segadus, kohtati luterlasi ja õigeusklikke, vähe oli katoliiklasi. 12 jesuiitide ordu liiget saadeti siia, 12st 4 jõuavad tartusse. Lisaks tuleb Tartusse 2 ilmikvenda, hiljem ( 1583 a ) tuleb ka poola preester, kes on katolik vaimulik. Jesuiitide tulek Liivimaale on hästi dokumenteeritud. Laste massiline ristimine. Tartus olles kohtavad nad nelja erineva rahvusega ( sakslased- linnaelanikud, poolakad- süjaväelased, eestlased-lihtrahvas ja venelased-kaupmehed). pannakse kiiresti tähele , et sakslased takistavad eestlasi jesuiitidega suhtlemisel, tahavad neid suunata luterluse poole. Probleeme ka venelastega, keda nim skismaatikuteks
annaabi.ee 
