Eesti keskaeg
Ordualadel ei kujunenudki.
Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus.
Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite
jooksul pärimisõigused laienesid.
1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist.
Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi.
Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa.
Vaimulikkond
Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht
kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu.
Palju oli seotust sõpradega ja perekondadega.
Linnaelanikud
Deutsch ja undeutsch vahekord. Sõnakasutus vihjab etnilisusele, aga sel pigem sotsiaalne tähendus. Seega
ei räägi me sakslastest siinkohal vaid pigem saksadest. Tegelikult sarnane jaotus kogu Ida-Euroopas.
Ladinakeeles kutsuti undeutschi ‘estones’, aga ka vastristituteks (neofüüdid)