Tema käsutuses on palju erinevaid vahendeid, et täita eesmärke. Kõige ulatuslikum osa reklaamist kuulub ilmselt visuaalile ehk pildile, sellele järgneb tekstuaalne osa, milles kantakse edasi idee. Käesolevaks analüüsiks olen valinud viis erinevat reklaami ning olen neid analüüsinud, et näidata kursusel omandatud teadmisi. Põhitähelepanu on pööratud reklaami sihtgrupile, strateegiatele, mõjutamisvõtetele ning selle kõige ilmestamiseks olen välja toonud ka mõningad näited. Olen toonud välja ka teatava hulga väärtusi, mida reklaamides rõhutatakse. Kodu ja Aed, 2008. aasta detsembri väljaanne, Brauni reklaam Brauni toodete reklaam osna silmapaistev, sest tumeda tausaga lehe keskel ilutsevad mõningad antud firma tooted, mis on väga ilusati välja toodud, hea värvide kombinatsioon ja tabav lause selle kõige terviklikuks loomisel. Ühes alanurgas firma logo, teises veebiaadress.
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI
kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud. Pronks-skulptuuride ilmestamiseks kullati või hõbetati neid osaliselt üle. Suur murrang kreeka skulptuuris toimuski arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr seoses pronksi laialdase kasutusele võtmisega. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures - nüüd asusid skulptorid elama suurematesse linnadesse ja tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Arhailise ajastu skulptuuris võib eristada kahte põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju).
kogemustele nii õppija kui ka õppejõuna. Selgub, et praktika-õppejõuna asutakse tööle tihti missioonitundest, et aidata kaasa valdkonna spetsialistide ettevalmistamisele ning samuti tuntakse, et kutsealane töö ja praktika-õppejõuna tehtav täiendavad üksteist. Uurimus väärtuseks on, et see paneb kogu intervjuudes saadud info põhjal mõtlema, kuidas oleks võimalik õppejõuks kujunemist toetada ja vastavalt sellele tegutseda. Antud uurimuse kinnitamiseks ja ilmestamiseks on kasutatud ka tsitaate. Pillia, E., Sammul, M., Post, P., Aasjõed, Ü., Kruusamäe, K. (2013). Eesti kõrgkoolide esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 1, 2013, 156–191. Artikli eesmärgiks on uurida, millised on Eesti esimese kursuse üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Uurimuses kasutati etteantud vastusevariantidega ankeetküsimustikku
MINUTIT NUDED SLAIDIKAVALE SLAIDID ON PAIGUTATUD LOOGILISSE JRJESTUSSE 1)TIITLELEHT KOOS PEALKIRJA JA AUTORI NIMEGA 2) TEEMA VALIKU PHJENDAMINE 3) UURIMIST KSIMUSED VI HPOTEES 4)UURIMIST MEETODID- MIDA AUTOR TEGI, ET OMA KSIMUSTELE VASTUSEID SAADA- LHIDALT SAAB SIIN LES LUGEDA KSITLUSED, INTERVJUUD, T ARHIIVIS VI MUUSEUMIS, VAATLUSE JNE 5) MIDA TEADA SAADI- MILLISED VASTUSED SAADI KSIMUSTELE; KAS HPOTEES LEIDIS KINNITUST 6) KASUTATUD ALLIKATE NIMEKIRI SLAIDIKAVA ILMESTAMISEKS KASUTATAKSE TS SISALDUVAID JOONISEID (GRAAFIKUD, FOTOD JNE) 7) VIIMASEL SLAIDIL VIKS OLLA TEKST: TNAN KUULAMAST JA OLEN VALMIS VASTAMA TEIE KSIMUSTELE. AUTOR VIB KA MAINIDA RASKUSI, MIS T KOOSTAMISEL ETTE TULID. KUI AUTOR ON SAANUD T KOOSTAMISEL KELLELTKI LISA-ABI, SIIS TA TNAB OMA KNES NEID INIMESI. SLAIDIDE VORMISTUS RA KASUTA KIRJUSID SLAIDE! MIDA NEUTRAALSEM ON TAUST, SEDA PAREM! THTEDE SUURUS PEAB OLEMA SELLINE, ET TA TAGUMISES REAS ON TEKST NHTAV! ANTUD SLAIDIDEL ON THESUURUS 32.
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas · aluspinnas- looduslik pinnas ehitiste all · planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- alusp...
Tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. 18. Trohheus värsimõõt. 19. Uuem rahvalaul rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside rühmitumine salmideks. Liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. 20. Vanasõna lühike terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Nendes on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja tõde. Kasutakse mingi seisukoha rõhutamiseks ja kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. 21. Värss luuletuse rida, mille aluseks on rütm. 22. Värsimõõt värsipikkus. Põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel.
vundamendisoklite ja välisfassaadide ladumiseks. Soliidkivi Murtud soliidkivi Murtud kivi Murtud nurgakivi Murtud täisplokk Murtud poolplokk Murtud nurgaplokk Murtud sooneline plokk Kasutusala · Fassadi plokid 95x190x390 sobivad eelkõige kandvate vaheseinte ning soklite ja välisseinte fassaadide ladumiseks, tugimüüride ja mürabarjääride fassaadi ilmestamiseks. · Pigmentide kasutamine annab võimaluse valida sobiva värvitooni. · Plokkide murtud sooniline välispind annab võimaluse laduda omapärase fassaadige seinu nii sise- kui välistingimustes. · Oma küllalt suure massi tõttu on laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. · Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaasidega ja tulega ei soovitata kasutada.
● ilmastik Põhiprobleem On nimetatud olulised probleemid koos Kuidas jääda ellu raskuste ja haiguste kiuste ning taas viidetega teosele vabadusse pääseda ehk koju saada, sellises olukorras Teose sõnum Teose sõnum on esitatud Tuleks rohkem hinnata, mis elu on sulle pakkunud ja peaks argumenteeritult, sõnumi ilmestamiseks olema rohkem sallivam teiste rasside suhtes. Tuleks oma on kasutatud näiteid teosest aega sisutada nii, et ei oleks kunagi igav ja tühja passimist Teose stiil Analüüsitud on nii lausestust kui ka Teose autor kasutab väga palju mõttekriipse, mis tegi lause sõnavara, on antud hinnang sobivuse liiga pikaks. Kõige rohkem mõttekriipse leidsin lauses, kus
Väga oskuslikult on Verneer andnud edasi valguse-varju mänge lõvipeakujulistel toolikäetugedel (foto 6), millede lõuendilekandmiseks on kunstnik kasutanud camera obscurat (joonis 9). Foto 6. Lisaks huvitavat: Kordamisküsimused: 1. Kuhu on Vermeer paigutanud ,,naine kaaluga" maalil perspektiivipunkti? 2. Millised detailid ,,naine kaaluga" maalil aitavad sellel eriliselt esile tulla? 3. Milliseid nippe kasutab Vermeer ,,tüdruk punase kübaraga" maalil varjukohtade ilmestamiseks? 4. Mille abi kasutab Vermeer keeruliste detailide visandamisel? Selgituseks: Eelnev õppematerjal on mõeldud IV klassi kunstiõpetuse tunni läbiviimiseks kujutamis- ja vormiõpetuse teemas. Eelnevalt on lähemalt võetud valguse-varju kujutamist üldiselt ning käesolev õppematerjal tutvustab õpilastele valguse-varju mänge ühe konkreetse kunstniku tööde kaudu. Õppematerjali struktureerib põhiteemale keskendunud tekst, mis on jaotatud kahte maali
Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne temaatikat arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist iseseisvad kunstiteosed. Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima
(vastupidiselt klassitsismile kus arhitektuur ei teeninud enam religiooni). Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge, seal eendus sammastik, mida ülal kroonis viiluväli. Skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje
Murtud kive saab kasutada fassaadide, soklite ja aiapostide ladumiseks ning siseviimistluses. Soliidkive ja täisplokke toodetakse nii sileda kui murtud pinnaga. 90mm laiused täisplokid sovivad näiteks vaheseinte, vundamendisoklite ja välisfassaadide ladumiseks. Murtud kivid KASUTUSALA · Murtud kivid sobivad eelkõige kandvate vaheseinte ning soklite ja välisseinte fassaadide ladumiseks, tugimüüride ja mürabarjääride fassaadi ilmestamiseks. · Pigmentide kasutamine annab võimaluse valida sobiva värvitooni. · Kivide murtud välispind annab võimaluse laduda omapärase fassaadige seinu nii sise- kui välistingimustes. · Oma küllalt suure massi tõttu on laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. · Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaasidega ja tulega ei soovitata kasutada. Murtud õõnesplokid KASUTUSALA
Rühmas Paigutus (ingl. Position) saad määrata, kas täht on Süvistatud (ingl. Dropped; täht paigutatakse ülejäänud teksti sisse oma esialgsest asendist allapoole lastuna) või Veerisel (ingl. In Margin; täht pannakse väljapoole teksti selle vasakule äärele). Lisatingimuste rühmas Suvandid (ingl. Options) saab määrata tähe fonti, süvistussügavust (ingl. Lines to drop) ja kaugust tekstist (ingl. Distance from text). Lisalugemist: veerud Teksti ilmestamiseks saab seda vormindada ajaleheteksti taolistesse veergudesse. Käsuga Vorming > Veerud… (ingl. Format > Columns…) avaneb järgmine dialoogikast: Rühmas Valmiskombinatsioonid (ingl. Presets) saad valida endale sobiva veerutüübi.
Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 12-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) – plastika on suursugune, pidulik ja pühalik – rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. N: Chartres’i „Kuninglik portaal“ Amiens’i „Õpetav Kristus“ („Ilus Jumal“) Reims’i „Maarja ja Elisabeth“ 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed
Sellega kaasnes uute konstruktsioonide teke nagu kaared, võlvid ja kuplid. Kaari kasutati tavaliselt seintes olevate avade katmiseks. Võlvi võib endale ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida, mille tulemusel tekib silindervõlv, millega saab katta ruumi. Ümmarguste ruumide korral kasutati kuplit.(3) Joonis 8 Kaarvõlv Joonis 9 Panteoni kuppel Selliste konstruktsioonidega kaasnesid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende ilmestamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntuid detaile, sambaid ja poolsambaid, kuid neil puudus nüüd kandev roll. Roomlaste kuulsaimaks kuppelehitiseks on Panteon. Panteoni nimetatakse kõikide jumalatele pühendatud templiks. Panteoni kuppel on 43,5 meetrit kõrge ning katab 43,5 meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes Vana- Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3)
poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes ei teaks kuulsat eepose algusrida ,, Laena mulle kannelt, Vanemuine !" või lõpuvärsi juppi ,, Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal ...". Neid osasid tsiteerivad mitmed Eesti autorid oma teostes. See on vaid üks näide sellest, mida rahvuseepos annab meie keelele juurde. Paljudes publitsistlikes artiklites ja arvamuslugudes tuuakse paralleele ,,Kalevipoja" sündmustikuga või vihjatakse mõnele tegelasele. On kujunenud välja mitmeid lemmikkohti teosest, näiteks siili
Näide õpikust: Praegu elavate hulkraksete loomade hõimkondade esindajate kivistisi leidub rikkalikult kuni 542 minloni aasra vanustes kivimites. See on võimaldanud paleantoloogidel saada hea ettekujutuse elu ajaloost alates Kambriumi ajastust. See tekst on väiksema fondiga trükitud ja asud suuremate tekstide vahel. Selliseis fakte on huvitav lugeda ning nad tekitavad huvi ka ümbritseva teksti vastu, kuna on sellega seotud. Huvitavus ja kaasahaaravus (visuaalne pool): Õpikus on teksti ilmestamiseks kasutatud väga palju värvilisi illustratsioone fotosid, tabeleid ning diagramme, mis muudavad teksti arusaadavamaks ning kutsuvad esile diskussioone. Näide õpikust: Pilt Narva põlevkivikaevandusest ning mille all on järgnev lause: Põlevkivi kaevandamise tagajärjel on Kirde-Eestis kasutuskõlbmatuks muudetud ligikaudu 30 tuhat hektarit maad. See on väga päevakorraline ning palju küsimusi ning arvamusi tekitav probleem. Kasutatud materjal: Jaan Mikk ,,Lihtsa keele reeglid"
toob meile õppejõude välismaalt, kes jagavad kogemusi oluliselt pikema ajalooga turgudelt ja suurema praktikaga teadusmaailmast. Teabe vaba liikumine annab meile ligipääsu allikatele, mis põhinevad välisriikide praktikal ja aitavad riigil, kui tervikul õppida teiste vigadest. Päevakohane info aitab suunata Eesti käimasolevat arengut. Päevakohase info all pean silmas teavet, mis tuleb allikatest teistest riikidest ja kajastab tervet maailma mõjutavaid sündmusi. Selle näiteks ja ilmestamiseks võib tuua meteoroloogiainstituudid ja uurimiskeskused, mis uurivad hetke- ja tuleviku loodusnähtusi. Kuna väiksel Eestil ei ole ressursse ehitamaks nii suuremahulisi uurimiskeskuseid, siis sealt saadav info aitab meil ettevalmistuda ja ära hoida katastroofe. Teiseks näiteks võib tuua majandusanalüütikutelt tulev info ja kui veel spetsiifilisemaks minna, siis isegi regulatsioonid ja suunamine meid mõjutavate suurühenduste poolt (Euroopa Liit)
Vorm on mahuline, reeglipärane. Tekstuur –Tekstuur on sile, sest see on maal. Kompositsiooni ülesehitus - Kompositsioon on üles ehitatud nii, et välja tuua keskel tegelased ning nende tegevus. Tegelased Mickey Mouse ja Donald Duck on mõlemad tähtsat teose sisu edasi andmises ning seetõttu nende vahekord on sama. Paigutus on tsentraalne, sest oluline paikneb keskel ning taust on vaid selle pildi ilmestamiseks. Sellise ülesehituse eelistus on seeõttu, et pilt annaks edasi mõtet. Rütmi (korduse) esinemine? – Dünaamika - Liikumine saavutatakse värvigamma ning joonte abil. Nt vee liikumine on kujutatud valge-sinise kombinatsiooniga. Pingestatus –Pingestatus on saavutatud värve ning vorme vastandades. Ruumilisus –Töö on tasapinnaline, värvi helenemist ega vähenemine puudub. 4. Väline analüüs:
edasi anda kellegi teise mõtet, ilma et tekiks vajadust seda sõna-sõnalt pähe õppida. NÄIDE: Tammsaare on öelnud, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Vead tsiteerimisel: · Tsiteerimine peab olema lühike ja täpne; liiga pikad tsitaadid kirjandis jätavad mulje, et autoril napib oma mõtteid. · Tsitaate ei ole mõtet kuhjata; neid kasutatakse vaid oma mõtte kinnitamiseks ja ilmestamiseks ning näitena autori teksti kohta. Kirjandis pole vaja autorile ja teosele referatiivses stiilis viidata, piisab eelpoolnimetatud võimaluste kasutamisest. Veaks peetakse: · kui tsitaadid ja refereeringud ületavad autori teksti; · kui tsitaadid ei haaku autori tekstiga; · kui tsitaatidega püütakse demonstreerida oma teadmisi ja lugemust, mitte teksti ilmekamaks muuta; · kui tsiteerimisel eksitakse autori või teose nimega või õigekirjaga.
Hällisurma diagnoosimine ei käi lihtsalt, diagnostika eesmärk on välja lülitada teised surma põhjused. Olulised on andmed eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest, oksendamisest, kõhulahtisusest ja võimalikust traumast, samuti lapse asendist tema leidmisel. Välisel läbivaatusel tuleb otsida märke võimalikust traumast või vägivallast ja vajadusel teha röntgenülesvõte näiteks luumurdude ilmestamiseks. Laboratoorsete analüüside otstarbekus sõltub surma hetkest kulunud ajast, sest pärast surma toimuvad kehaga ja kehavedelikega muutused kiiresti ja need ei pruugi peegeldada surmaaegset seisundit. Surmast tuleb teatada politseisse. Samuti tuleb läbi viia kohtumeditsiiniline lahang, mis annab lõpliku vastuse selle kohta, kas surma põhjus selgus või mitte. Soomes ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku
Tabel (4. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (4. osa) Kui tabel on valmis (andmed lisatud, vormindamine ja arvutused tehtud), siis oleks hea selle sisu ilmestamiseks lisada diagramm („üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna“). Kõige lihtsam viis diagrammi lisamiseks oleks eelnevalt Excel’is tabel ja diagramm valmis teha ning siis kopeerida Word’i (kas pildina või luues link lähtediagrammiga klõpsates käsuga Redigeeri > Kleebi teisiti… (ingl. Edit > Paste Special…) avanevas dialoogiaknas valiku- nupul Kleebi link). Aga siinkohal sellel me ei peatu, vaid õpime looma diagrammi Word’is juba loodud tabeli põhjal.
triinulepa T L villemvõsa V V liitmisel tekkiv sõna LeoPard KullaPalavik EhaValgus JuuliKuu HeliKopter KadeKops LaineLaud KiiduLaul EleVant EsterOrk TriinuLepa VillemVõsa Ülesanne 4 X kooli õpilased käisid kinos. Antud andmete põhjal arvuta välja: 1. mitu õpilast oli selles koolis 2. mitu õpilast käis kinos 3. milline oli iga klassi osalusprotsent Andmete ilmestamiseks loo tulpdiagramm osalusaktiivsusest! Osalemine kinokülastusel õpilaste arv osalenud klass osalus % klassis õpilaste arv Osalusa 1a klass 18 16 89% 2a klass 15 16 107% 30 3a klass 23 20 87%
Objektide lisamiseks valige menüüst Insert korraldus Object. Ekraani paremasse serva tekib uus valiku aken, kus on võimalik lehele sikutada erinevaid objekte. Objektid: · Agendid (Agents) saab siduda teiste objektidega ja käivitada läbi erinevate funktsioonide. · Jutumullid (Balloons), kasutatakse näiteks selgitava või abistava tekstina, kus avaneb lisainfo jutumullina. · Disaini elemendid (design), kasutatakse ilmestamiseks. · Välised elemendid (External elements) võimaldavad lehega siduda eraldi asuvaid faile ja interneti aadresse. · Vormi elemendid (form) võimaldavad lehele lisada erinevaid välju, valikuid ja nuppe, mille abil on võimalik kontrollida ja suunata õppija tegevusi. · Loetelud (lists) võimaldavad teksti struktureerida. · Meediad (media) võimaldavad lisada videoid, animatsioone ja Java elemente.
See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Miljöö teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel
Kunstikriitikud, kes esindasid tunnustatud kunsti, kutsusid uue suuna loojaid les fauves (prantsuse keeles metsloomad). Sellest tuleneb kunstivoolu nimetus. Nagu näha, nimetasid selle kaaskodanikud. Nagu teada on tekkinud paljud kunstivoolud vastupanuks eksisteerivale seisukohale ühiskonnas. Probleemide kerkimisel koguneb grupp inimesi, kes üheskoos probleemist räägivad, teemat tõstatavad ühiskonnas. Paralleeli kontrolli ilmestamiseks saab tõmmata eelmisel sajandil toimunuga. 19nda sajandi Prantsusmaa tunnustatud kunstivooluks kinnitati klassitsism. Tuntud kui akadeemilise kunst. Noorele kunstnikele juurutati kindlaid maneere mida järgides saavutasid edu ja kuulsuse. Väga palju kasutati kunstiteostel kipskujusid, mille proportsioonid järgisin kindlaid kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst. Rangelt soovituslik töö sisuks mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed
loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele. 2-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) plastika on suursugune, pidulik ja pühalik rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. (Chartres'i ,,Kuninglik portaal"; Amiens'i ,,Õpetav Kristus" (,,Ilus Jumal"); Reims'i ,,Maarja ja Elisabeth") 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks,
Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega
Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega
a Kesk- Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõike olid teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteadus. Need olid kogemused, mis olid aluseks Thomas Hobbes'i mehhanistlikule süsteemile. (1) Thomas Hobbes'i kohta on üsna palju allikaid, nii Internetis kui raamatutes, kuid tunduvalt rohkem on seda liikvel inglise keelsena. Samuti on mitmed tänapäeva ühiskonnategelased ja arvamusliidrid kasutanud oma tööde ilmestamiseks mõtteid Hobbes'ilt ning võrrelnud tänapäeva ühiskonda tema väljapakutud mudeliga. Milles seisneb kuulsa Inglise filosoofi Thomas Hobbes'i filosoofia, keda ta on sellega mõjutanud? Kas tema mõttemaailma järgi ideaalne ühiskond saaks ka tänapäeval toimida? 2 2. Elu ja looming Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588.a maapreestri ja talutütre noorema pojana väikeses
valimisreklaame. Ka niivõrd õrna teema juures, nagu seda on poliitka, oskab Kivirähk oma mõteid avaldada ilma, et ta kasutaks labast sõimu või otseselt kedagi süüdistaks. Ta kirjutab väga peenelt ning minu meelest ongi see üks tema võlusi. Stiil Kivirähk iseloomustab tema irooniline maailmavaade ning, nagu ta on öelnud, tuleb sellinne vaatenurk igale asjale kasuks. Tema tekste ja üllitisi lugedes olen tähendanud, et Andrus Kivirähk armastab oma jutu ilmestamiseks kasutada võrdlusi. Need on väga tabavad ja lisavad palju juurde. Kõige rohkem olen võrdluste kasutamist tähele pannud tema arvamusveergudel Eesti Päevalehes. Just seal annab kõrvutamine loole iroonilise vaatenurga, mis Andrus Kivirähki iseloomustabki. Ühes oma nupus, kus ta arutles usumeeste üle, ütles ta: ,,Seegi kord haarati kinni vanast heast nõukogude võimu poolt läbiviidud ajupesu teemast ja targutati ateismi olemuse üle. Ikka, ikka ka ateism on omamoodi religioon jne.
). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata: ...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles: "Oi vader, kibe on!" ...Veidikese aja pärast ütles ta jälle: "Oi vader, kibe on!" 3 ...Üsna veidikese aja pärast susi lausa hädaldas: "Oi vader, väga on kibe!"
naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Koosneb 2 osast - 1 osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. [Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm, Mart Raud] Vanasõna - Lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Vanasõnu kasut. mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Võrdlus - Nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Ülesandeks on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Värss - Luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Värsimõõt - Värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel
oletatavat surmapõhjust järgides leiti Kurt enda kodust surnuna, kus ta oli sooritanud enesetapu lastes endale kuuli pähe. Alates sellest ajast on juureldud sügavalt tema tegelike surma põhjuste üle. Selles referaadis püüan ma tuua välja negatiivseid aspekte, mis kaasnevad kuulsuse ja tuntud olemisega ja ma ei suutnud leida kedagi paremat, kui Kurt Cobain, sest kellelgi teisel pole olnud taolist elu. Samuti lisan ka tema hüvastijätukirja, mis on raskesti mõistetav. Referaadi ilmestamiseks kasutan pilte nii tema bändist Nirvanast kui ka tema perekonnast. 2 Varajane elu Tema täisnimi on Kurt Donald Cobain ja ta sündis 20. veebruaril, 1967, Aberdeenis, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattle'st edelas Washingtoni osariigis. Cobaini ema töötas sekretärina ja isa auto mehhaanikuna
..................14 2 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on Jacques Derrida. Referaadi käsitletakse ajastulugu, mil antud filosoof elas, tema põhiveendumusi ning põhiteese ning kuidas on ta mõjutanud kaasaega. Töö koosneb kuuest peatükist ning kolmest alapeatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Derrida elulugu. Järgnevates peatükkides on Derrida kolme ideed, raamatud ja seos tänapäevaga. Töö ilmestamiseks on toodud pildimaterjali. 3 1. Elukäik 1.1 19301959 Jacques Derrida, algse nimega Jackie Derrida, sündis 15. juuli 1930 Alzeerias sefardi juudi perekonnas (Lisa 1). Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935- 41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu
Palju oli ka neid sakraalehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Lossiehituses toodi projekti sisse uue lahendusena eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujunes välja nn auhoov (pr k – cour d`honneur ) – kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Joonis 13. Kirik Vierzehnheiligenis plaan 14 KLASSITSISM Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Klassitsistliku arhitektuuri üks meelisvorme oli hoone keskosa kohale ehitatud kuppel. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Kuplit kasutati ka paljudel ühiskondlikel hoonetel.
jumalat järgima ning saatuselöökidele vastu pidama. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamisel (vt. kiri VIII 3-5, XVI 7-9)? Seneca kirjeldab õnneliku elu aluseks olevat õiget ning tervislikku eluviisi, mis tähendab enese keha eest hoolitsemist ning amuti ka hinge eest hoolitsemist. Veel toob Seneca välja, et hoiduma peab materiaalse rikkuse ülistamisest ning ihadest. Seneca sõnul peab silmad pidama ainult seda, mida on inimesel eluks vaja. Seneca ütleb selle ilmestamiseks ilusti, et inimene pole iial vaene, kui ta elab loodusega harmoonias. Minu jaoks on need mõtted väga õiged, olgugi, et ma tajun, et need on veidi äärmuslikud. Minu jaoks peitub õnn nin rahulolu stabiilsuses. Inimene ei tohiks elada äärmustes ei puruvaesena ega tsivilisatsiooni hüljates, vaid pidades lugu vaimsetest väärtustest ning loodusest, milelga tasakaalus on inimkond ju tuhandeid aastaid elanud. Tõsi küll, viimasel ajal on tasakaal
See näitab, et püütakse loodet kui iskut kaitsta. 5 Loodet isikuks pidavad seisukoha äärmuslikuks vastandiks on suhtumine, mille kohaselt loode polevat midagi enamat, kui oma ema keerukas rakuline ripats. Enamik pole siiski nõus niisuguse äärmusliku suhtumisega väites, et elu on pidev areng eostumishetkest sünnini ja edasi vastsündinueast täiskasvanueani. Ema ja loote moraalse konflikti ilmestamiseks võiks tuua kaks vastanlikku tsitaati: ''Kuna loodet peetakse üha enam iseseisvaks patsiendiks või isikuks, siis on naine langenud peaaegu et emaliku keskkonna staatusesse.'' ning ''Arenev inimelu on sure sisemise väärtusega ja teda ei saa pidada vaid naise keha osaks. '' Seisukohtade vastandlikkus sunnib otsima mingit keskteed. Sobiv oleks näiteks käsitleda ema ja loodet ühtse tervikuna, keskendudes seega pigem rasedale kui eraldi naisele ja lootele.
Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine struktuuridiagrammina Radar Tutvumine radardiagrammiga Piktogramm Piltide kasutamine diagrammi ilmestamiseks Struktuur Stuktuuridiagrammid Aegrida Dünaamikadiagramm ehk aegrida Korrelatsioon Seose- ehk korrelatsioonidiagramm Histogramm Jaotushistogrammi koostamine Rahvaarv Diagrammi redigeerimine Mudelid Liitdiagrammi võimalused Sort Andmete sorteerimine TV3 Read või veerud Diagrammi komponendid Andmetabel Kaup E T K N R
Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Klassikaline ajajärk (13.sajand), selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14
teisi sõnu või nimesid. 2. Palindroom seda võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks 3. Piltluule on mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele ( kõrval võib olla pilt ) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku pilti võib sõna-sõnaliselt edasi arendada ). Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine ( millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine ), ümberütlus ( e perifaas rõhutab
Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused. Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline; meie kubjas kullakene; Tee sa niidist piitsukene, / õlekõrrest varrekene (rahvalaul); Epiteet on sageli teiste stiilivõtete osaks: hallil ajal; elu kuldne allikas. VÕRDLUS — kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma: Ni kui vahotse jöe / Mürrisevad laened. Sõnasõnalise võrdluse üleminek kaudsõnaliseks loob metafoori — varjatud võrdluse.
Selle perioodi Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas ilmestamiseks. juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide Maalikunstis olid valitsevateks vitraazkunst ja tahvelmaal hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda surmast ja piinadest
test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas- jaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tule- muste esitamiseni. Probleemi põhjalikuks tutvustamiseks tuleb välja tuua erinevate teooriate ja autorite seisukohti ning neid võrrelda ja analüüsida. Lisaks tunnustatud autorite arvamustele peab välja tulema ka õpilase isiklik seisukoht ja arvamus. Teksti ilmestamiseks on soovitav kasu- tada tabeleid ja jooniseid. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite, meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, viidates vastavale kirjandusele. 2.1.5 Kokkuvõte Töö kokkuvõttes esitatakse lühidalt töö olulisemad tulemused, järeldused ja nende arutelu. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud probleemid ja milliste tulemusteni jõuti. Oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine
salapärane. Põhja-Eestis ehitati samuti ühelöövilisi. Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Esialgne madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj. muudeti nad kõik basiilikaks. Ainult Pühavaimu kirik on säilinud 14. sajandi ilmena. Oleviste kirik on lihtne ja kaine( MISMÕTTES KAINE??:D) väljanägemisega. Tüüpilised 4- või 8-tahulised piilarid. Fassaadide ilmestamiseks kasutati teravkaarseid nisse(petikud). Teravkaarsed astmelise palestikuga portaalid. Kloostrid Püha Katariina klooster (säilinud ainult müürid ning 2 lääneportaali + ilus ristkäiguga siseõu), Püha Miikaeli nunnaklooster GAG'i hoone osaliselt, Padise klooster. Püha Brigitta ehk Pirita klooster. (P-E suurim, 3-lööviline, 8 traveega). Tartu Tartu toomkirik (basiilikas, 2 võimsa läänetorniga) ja Jaani kirik (3-lööviline,
järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb; 4) viisik ehk viisikvärss (kvint); 5) kuuik ehk kuuikvärss (sekstett); 6) seitsmikvärss; 7) Ottava rima (8 värsirida, abababcc). Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. 4) Isikustamine e personifitseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine.
paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimest. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14
Saksa romantikute laenud. Jannsen: · ,,Sioni-Laulo-Kannel" (tõlgit' pietistlikud värsid), ,,Eesti Laulik", ,,Eestima käib ülle keige", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud". · Vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, katsetused rahvalaulude eeskujul, romantikute tõlked. Koidula: hiljem Friedrich Kuhlbars: · ,,Wastse laulo ja kannel", meeskoorilaulude kogu ,,Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele")
värvilt valged kuni kollakasvalged. Viljad valmimise algul punased, hiljem mustad, elliptilised, kuni 10 mm pikad, mittesöödavad, valmivad septembris. [6, 9] Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, mis on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saaste- ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadena, parkide põõsarinde ilmestamiseks, metsaservadesse istutatuna. Annab kännu- ja ka juurevõsu. [9] Sordid: · 'Aureum' puhkevad ja noored lehed kuldkollased, hiljem kollakasrohelised; · 'Mohican' väga tiheda, kompaktse kasvuga, kuni 1,5 m kõrge ja kuni 2,5 m lai, lehestik sügavroheline; viljad jäävad pikka aega oranzpunasteks; · 'Variegatum' lehed kollasekirjud; · 'Versicolor' lehed puhkedes helekollased, hiljem kuldkollased, sügisel kollasekirjud. [9] 2.3.5
annaabi.ee 
