elustikku väga palju probleeme, üheks suurimaks on reostatus. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade Eesti jõgedest ning neid ohustavatest probleemidest. Eesti jõgede ajalugu ja kasutusalad Sademeterikka kliima ja üldiselt soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgedevõrk tihe: loendatud on üle 7000 vooluveekogu üldpikkusega 31 000 km. Jõgedel on oluline vee-, kala-, ja puhkemajanduslik tähtsus, samuti esteetiline väärtus kui maastiku ilmestajana. Eesti sisemaa asustusloos, eriti varasematel etappidel, on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendatud jahu- ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Kahjuks toob aga iga tööstus endaga kaasa ka reostuse ja nõnda on ka jõgede puhul. 19. sajandil hakati jõgesid kasutama ka villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. 1928. aastal
Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. ? Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 ? Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 /142 149 ? Habermas, Jürgen 2001. Avalikkuse struktuurimuutus. ? Habermas, Jürgen 1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 ? Habermas, Jürgen 1996 Modernsus lõpetamata projekt Akadeemia 1/ 75 93 Modernsust on kultuuri ilmestajana kasutatud juba 5.sajandil, mil seda kasutati eristamaks paganlik roomakultuuri ja tekkinud kristlikku kultuui vahel. Esteetiline modernsuse mõttelaad omandab oma selgemad piirjooned Baudelaire´i , sealhulgas ta E.A. Poe´st mõjutatud kunstiteooria puhul. See mõttelaad areneb avangardistlikes vooludes ning tipneb dadaistide Cafe´Voltaire´is jA SÜRREALISMIS. Ajastuteadvus väljendub avangardis, , mis kui
annaabi.ee 
