Tooma Katsebaas
Seejärel võis pere kasvama
hakata – üheaastase vahega sündisid tütred Barbro ja Inga Britta (Bitti).
Arved tegeles aktiivselt sisulise uurimistööga ning juba 1910. aastal kaardistati ja
looditi tema juhtimisel katsejaama maa-ala, kaevati esimesed magistraalkraavid,
raadati 2,5 ha madalsood, ehitati 2 ha drenaaži, valmis elamu juhataja ja külaliste
majutamiseks, alustati turbalasundi sondeerimist ja tee-ehitust tookordse Piibe
maanteeni. 1911. aasta 1. juulil alustati ilmavaatlustega Tooma künkale rajatud
meteoroloogiaväljakul. Täpselt aasta möödudes korraldati Toomal esimesed
kolmepäevased sookultuuri kursused, millest võttis osa 25 kuulajat. 1914. aastal
laiendati Tooma katsejaama 42-hektarilise Kubja naabertalu liitmisega.
Samal ajal kui Arved pühendus soouuringutele, kirjutas artikleid seltsi ajalehte ja
vahel võttis ette ka reise Venemaale sookultuuri loenguid pidama (vene keel oli talle
annaabi.ee 
