Antiikteater
mõtlesin endamisi. Mõeldud tehtud, sean sammud linnateatri poole.
Sammudes teatri poole meenub mulle aeg, kus ma olin veel jõukas täieõiguslik
kodanik, aga nüüd, kui olen läinud põhja tänu ühele petturist ärimehele, kes suutis
kogu mu vara mult välja petta. Juba mitmendat aastat elan ma rentslis ja elatun
annetustest. Tööd ma korralikult teha ei suuda, kuna minul pole haridust ega ka
füüsilise jõuga särada ei suuda. Elan erakuna ja ei tea ilmauudistest midagi.
Teater hakkab juba vaikselt paistma, see on esimene kord kui ma seda näen,
see on ilmatu suur, tundub nagu mahuks sinna terve linn teatrit vaatama. See on
ehitatud künka servale, nii et pealtvaatajad saavad kõrgemal istuda. Keskel oli suurem
väljak, millel kaks sissepääsu, ma eeldan, et see on koorile tehtud. Väljaku keskel on
Dionysose altar. Selle väljaku taga oli ilusate arhitektuuriliste kaunistustega ja minu
annaabi.ee 
