Kõne hasartmängude kahjulikkusest
lõppeda lausa vangiminekuga. Algul süütuna tundunud pereõhtu on olnud tegu, mis pani
alguse hasartmängude ahelale. Kõik algab pisikestest, esimestest sammudest, mis võivad viiva
väga kaugele, väga sügavale ning väga valele teele.
Kindlasti leidub meie seas inimesi, kes suudavad vastu panna kaardimängule, kes suudavad
mängida ilma rahata, kuid kindlasti on tahtejõetuid inimesi ka olemas, kelle jaoks maha
jätmine on ilmaturaske ning nemad ei näe muud võimalust kui mängida.
Seega olen tugeval arvamusel, et kaardimängud oleksid koolis keelatud ning et vähendataks
kasiinode arvu, sest ainult meie saame seda muuta, inimeste endi kätes on oma saatus. Iga
inimene oli, on, ja jääb oma saatuse sepaks.
Aitäh kuulamast.