· objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab. Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne. Otsest seost valentsi ja transitiivsuse vahel pole. Intransitiivsed on 1-valentsed tüüpiliselt, transitiivsed üldiselt 2- ja ditransitiivsed 3- valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab grammatiliste operatsioonide abil suurendada ja vähendada. Jooksma-verb ise on 1-valentne, aga kuna ma saan idee poolest kirjutada jooksma+soola (tähendus: ,,jooksen poodi soola järele"), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks? See ei pruugi nii olla. Valentsi probleem avaldub kõige enam sporditerminites (nt jooksen tõkkeid). 33. Valentsi vähendamine: passiiv
Lauses vajavad nad enda juurde teist verbi, kusjuures põhitähendust väljendabki teine, täistähenduslik verb. Modaalverb ei mõjuta lauses aluse kasutamist, sellest ei saa moodustada tegijanime ja see ei esine üldiselt infinitiivis (ei saa öelda: ma kavatsen võida, ma soovin pidada). Verbide vaegmuutelisus - Osa verbe on semantiliselt ja morfoloogiliselt vaegmuutelised, nt pöördes ja tegumoes ei muutu ilmastikuverbid (nt täna sajab, tuiskab, müristab; maa haljendab on vaid oleviku ainsuse 3. pöördes). Modaalverbidel pidama `kohustatud olema', tunduma, näima, paistma puudub impersonaali vormistik. Vaid üksikutes vormides esinevad verbid: pole, polnud, poleks, polevat; ära, ärgem, ärge, ärgu; säh, sähke, sähku. 16. Käändsõna tüvi - Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik
annaabi.ee 
