Eesti kultuurilugu- eksamiks
kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid,
õpetajad). Valgustuse peamiseks meediumiks Eestis olid raamatud ja ajakirjandus, selle
esimesteks institutsioonilisteks avaldusvormideks said 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi
algul asutatud klubid, seltsid ja ka vabamüürlaste loozid.
·Kirik- Valgustuse üks tähtsamaid programmilisi nõudeid oli ususallivus, millega
paralleelselt kulges ilmalikustumisprotsess ja usuleiguse levik ühiskonna kõrgkihtides.
Ka baltisaksa kontrolli all olev luteri kirik võttis valgustusajastul omaks teoloogilise
ratsionalismi, mis lähtus piibli tõlgendamisel inimmõistusest ja redutseeris kristluse
pelgaks moraaliõpetuseks.
·Hariduselu- Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille
tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis
käima ka tütarlapsed
annaabi.ee 
