Pilved, tuli ja äike
Selliseid udusid nimetatakse
advektiivseteks. Advektiivne udu on ududest tihedaim ja püsib kõige kauem: võib kesta isegi
päevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on öö või päev. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu
liikumist ühest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nõrgeneb see juhtub
madalrõhkkonnaga seotud sooja frondi järel ehk tsükloni soojas sektoris. Sedalaadi udu teket ja
liikumist saab hõlpsasti jälgida ilmakaartidelt, üksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem
prognoosida.
Kui näiteks talvel soe ning niiske õhk tungib külmale mandrile, jahtub ta tugevasti ning tekib tihe
udu. Analoogiliselt kujunevad võrdlemisi tihedad udud kevadel merel, kui sinna valguvad soojad
mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal.
Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed.
Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust.
1.4.1
annaabi.ee 
