Tänapäeval tehakse ennustusi aga loodusseadusi arvestades ning moodsa tehnika (radarid, satelliidid, ilmajaamade mõõteaparatuur, jne.) võimalusi kasutades. Seega põhinevad ilmaprognoosid õigel arusaamisel atmosfääriprotsessidest ja täpsel ilma-andmete (nt. temperatuur, niiskus, tuule kiirus) ülemaailmsel kogumisel. See võimaldabki määrata, kuidas atmosfäär areneb tulevikus ning tagab ennustuse täpsuse lühemaajalises mastaabis (kuni 2 nädalat täpsete numbriliste ilmaennustusmeetodite korral). Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurte vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. 22. Tsüklonite ja antitsüklonite peamised liikumisteed Euroopas ja Eestis. 23. Lühi- ja pikaajalised prognoosid. Lühiajalised prognoosid on 1-2 päeva. Pikaajalisi prognoose (järgmine dekaad, kuu jne.) tehakse statistiliste meetoditega, lähtudes meteoroloogiliste andmete aegridadest. Need on tunduvalt ebatäpsemad kui lähema nädala prognoosid
kõikumised, looded, maavärinad, sadade, vahel enam kui tuhande kilomeetri mastaabis (kuni 2 nädalat täpsete piirkonnas. Öine briis maismaalt veele vulkaanilised protsessid jm. Kõige enam suuruste madalama õhurõhuga numbriliste ilmaennustusmeetodite korral). suurendab selgel vaiksel ööl turbulentsust. tuntud lainetuse vorm on pinnalause. piirkondadega. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad Sel põhjusel on rannikul temperatuuri langus