(labase tuletis) lõimelõnga, ripsijooned on risti kangast. Panama ehk Lõime- ja koelõngad ristuvad labaselt kahe või ruutsidus (labase kolme kaupa, moodustades malelaua kujuliselt tuletis) asetsevad ruudud. Ruutsidusega võib saada suure tihedusega, küllaldase pehmusega ja elastsusega riiet. Lõimerapoor on alati võrdne koerapooriga. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. Murdnurktoimn Toimejoonte suund muutub, tavaliselt täisnurga all. e (toimse tuletis) Suuna muutmise tagajärjel tekib mitmekujuline hambuline muster. Murdnurktoimse siduse puhul vahetuvad murdumise kohal toimejoonte värvid. Kasutatakse puuvillaste ja villaste mantli- ja ülikonnariiete kudumiseks. KOMBINEERITUD SIDUSED
Fourth level Fifth level Raffael "Ateena kool" Erasmus Rotterdamist Simonetta Vespucci portree (Piero di Cosimo maal) Medicite villa Motiveerimine Tekst arusaadav ja huvitav, õpilasele kergesti mõistetav Õppematerjali kinnistamiseks peatüki lõpus küsimused Küsimused esitatud ka illustreeriva materjali kohta, seondades neid veel rohkem käsitletava teemaga Töövihiku ülesanded konkreetsed Samuti on õpilastele antud võimalus arutlemiseks ja oma arvamuse esitamiseks Ülesanded õpilasele jõukohased Illustreeriva materjali rohkus Kasutatud kirjandus "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile"; M.Kõiv, P. Raudkivi "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile"; E.Maripuu, I.Maripuu J. Mikk. Lihtsa keele reeglid. http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm J. Mikk
C D 2929 2701 1,084 3119,7 -190,7 36366,49 A C 10 551 7321 1,441 8455,8 2095, 4389863,04 2 Karitm.kesk=1,155 ∑(Lv)252720 Keskmine ruuthälve : σ = 1148,04 m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan, kleepisin selle programmi Paint ning lisasin vajalikud jooned. Andmed ja numbrid kandsin maaüksustele „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu.
Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõiguse kehtimiseks ei ole vaja lisada teosele eraldi märget AUTORIKAITSE Autoroõigus kehtib kogu autori eluaja ja veel 70 aastat pärast tema surma Autoriõigus kaitseb kirjandus, kunsti ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. AUTORIÕIGUSE SEADUS § 19 Õiguspäraselt avaldatud teoste kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub ka materjalide kasutamine kooli õppetunnis või loengus Samadel alustel on lubatud ka teoseid refereerida ja reprodutseerida. ENNE ILLUSTREERIVA MATERJALI KASUTAMIST Tuleb seda tihti töödelda: (Tuua esile olulist infot, objekte välja lõigata või
katastriüksus number 5. Sellele väga sarnase tulemusega järgnes kataster nr 1. Natukene kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2. Kuna antud maaüksused olid üsna lihtsate kujudega, oli kerge peale vaadates eristada teistest kehvemate ruumiliste omadustega maaüksust, milleks oli maatükk number 2. Samuti oli võimalik eristada katastriüksust nr 4. Hoopis raskem oli kaarti vaadeldes anda hinnangut maaüksustele nr 3, nr 4 ja nr 1. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt arvuti võimalust teha print screenshot ning kleepisin pildi painti programmi, kus sain juurde lisada vajalikud jooned ning andmed: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente
2 B C 600m 550m 1,0909 624,657 24,657 607,98 Karitm.kesk=1,135 (Lv)2 = 74 17697,8 6 Keskmine ruuthälve on 66,52m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised
Ettevõtjaks olemine on töö ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada. Ettevõtjana tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla iseenda peremees, ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või kaupu valmistada ja müüa. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 1 ,,Ettevõtlusega alustamise motiivid" Joonis 1 Ettevõtlusega alustamise motiivid (potentsiaalsetest ettevõtjatest väitega nõustunute %) 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut uuring ,,Eesti elanike ettevõtlikkus"
2. Kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus samuti katastriüksusel nr 2, katastriüksused nr 4 ja 1 on peaaegu võrdse tulemusega, katastriüksus nr 5 on antud näitaja osas saanud kõige kehvema tulemuse. Keeruka kujuga maaüksuste osas ei ole lihtne anda hinnangut ainult neile peale vaadetes. Selleks, et neid võrrelda, peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, millede konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestasin selle pildi kettale. Peale seda avasin pildi Paintis, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil, illumineerisin maaüksuste piirid punaste joonte abil,
755161 Karitm.keskm.=1,23 [(Lv)2]=87 46251 Keskmine ruuthälve: =1479m, see näitab kui suures ulatuses uuritavad suurused omavahel erinevad. Antud ruuthälbe abil võib öelda, et teede kõverjoonelisus selles piirkonnas erineb, kuna ruuthälve on suur. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi MS Painti pildina, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Text" abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei
aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete ruutkeskmine. Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Kui aga leitud koefitsient oli suur, ei ole soovitatav kahe punkti otsekaugust nii määrata. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil
põhjuseks? [töövihik lk 9] (5) Milles väljendus antiigi taassünd ehk _______? [töövihik lk 8] a. Mille vastu hakati huvi tundma? b. Mida hakati uurima? c. Millest võeti eeskuju? Õppematerjali kinnistamiseks ja läbimõtlemiseks on õpiku peatüki lõpus ning ka töövihikus loogilised, õppetükiga seonduvad küsimused. Küsimused on esitatud nii, et õpilane saaks oma arvamust avaldada (4). Ka on küsimused seondatud illustreeriva materjaliga, juhtides õpilaste tähelepanu nendele ning seostades neid tekstiga (2). Näide 5. (1) Itaalia linnade õitseng (2) Ellusuhtumine muutub (3) Mida tähendab renessanss? (4) Uus mõtteviis levib väljapoole Itaaliat Esitatud näide sisaldab peatüki alapealkirju. Neljal leheküljel olev tekst on jaotatud möödukateks lõikudeks,mis ei muuda teksti lugemist tüütuks. Alapealkirjad on lühikesed ja selgesti
hiljem neid omavahel võrreldes, sest on maatükke mis erinevalt siinkohal valituks osutunutest on väga keeruka ülesehitusega ning sealjuures on juba vaja teha arvutusi vastavate tulemuste saamiseks. Samuti ei saa peale vaadates täpselt võrrelda omavahel ligilähedaselt sarnaseid maatükke nagu olid uuritutest kolmas, neljas ja viies. Tõeste ja täpsete järelduste tegemiseks on tarvilik võrrelda maatükkide erinevaid koefitsente ning seejärel nende abil maatükid järjestada. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastava suurendusastmega vaatest, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, mille konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestanud nimetatud pildi oma arvutisse, avasin selle MS Paintiga, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,text" funktsiooni
esitluste jm täiendamiseks mitteärilistel eesmärkidel. Tingimusel lisatud viited (autor jm) Piirangud liikuv meedia, tekstiline materjal, heli, illustratsioonid, fotod, andmebaasid motiveeritud mahus (mõnede autorite soovitus:ei eksi kui kasutamise maht ei ületa ca 10%) teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel Tuleb jälgida, et "illustreerimine" ei muutuks autori teose reprodutseerimiseks. Illustreerimine tähendab vaid konkreetse näite esitamist õpetaja, õppejõu, teadlase vm enda käsitluse kontekstis 11) Autoriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib suhteid teaduse, kunsti, kirjanduse või muu loomingulise valdkonna autori ja teiste isikute või organisatsioonide vahel seoses teose loomise ja kasutamisega.
Teose vaba kasutamine on esmajoones mõeldud avalik-õiguslikele üldhariduskoolidele ja kõrgkoolidele. Tuleb kindlasti meeles pidada, et seaduses on erandid nimetatud eraldi sätetes ja punktides, kusjuures igas punktis on nimetatud rida tingimusi. Kas või ühe tingimuse täitmata jätmine välistab õiguse teost autori nõusolekuta kasutada. Seega seadusega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina ja tehtud koopiate kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, paljundamine motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Teose tsiteerimisel, kasutamisel illustreeriva materjalina või reprodutseerimisel tuleb ära märkida autori nimi, teose pealkiri ja avaldamise allikas. Probleemseks muutub illustratsiooni sisaldava õppematerjali või reprodutsiooni avaldamine
Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks Õigus koostada ja välja anda teostekogumikke Õigus teoseid üldsusele näidata Teose vabakasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasi andmise kohustust. Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Õigus päraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus-ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. 2
Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. Kujutav geomeetria on geomeetria eriharu, milles käsitletakse: objektidest tasapinnaliste kujutiste ehk jooniste tuletamist; ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamist kujutiste abil. Kui geomeetria muudes harudes (stereomeetria, analüütiline geomeetria) lahendatakkse ülesanded arvutuslike meetoditega, siis kujutavas geomeetrias lahendatakse kõik graafiliselt. Seega on siin joonisel eriline koht. Siin on joonis põhivahend, mujal illustreeriva tähendusega. Seega joonis peab üheselt määrama kujutatud objekti kõik geomeetrilised omadused. Kui see tingimus on täidetud siis nimetatakse teda objekti määravaks jooniseks. Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetrilisi objekte algebra vahenditega kordinaatide meetodil.Kitsamas tähenduses mõistetakse analüütilise geomeetria
............................................................................................... 3 Valikulised küsimused:........................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni, sealjuures eristades kõikidel juhtudel nii radikaalset kui inkrementaalset (järk- järgulist) lähenemist. Lisaks selgitage igat juhtumit illustreeriva näitega Eesti ettevõtlusest lähtuvalt (kokku 8). On olemas erinevad innovatsioonide tüpoloogiad. Eristatakse toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsiooni. Kui ettevõte tuleb välja enda jaoks olulise uue toote või teenusega ja see erineb oluliselt seni pakutavast, siis on tegemist tooteinnovatsiooniga. Toode või teenus peaks hõlmama endas muudatusi tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras või muudes funktsionaalsetes omadustes
C D 724,54 724,83 0,99 1264,10 -539,56 291124,99 D A 982,78 923,92 1,06 1611,32 -628,54 395062,53 A D 4302,1 923,92 4,66 1611,32 2690,78 7240297,01 Karitm.kesk= 1,744 ∑(Lv)2=9146665,98 Keskmine ruuthälve: σ = 1512,17 Ruuthälve näitab kui palju uuritav suurus varieerub. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Esmalt kasutasin Maa-ameti Geoportaalis tööriista „Salvesta kaardipilt“, millega salvestasin sobivate teedega plaani arvutisse. Seejärel kasutasin programmi Paint, kus lisasin plaanile illustreerivad jooned punktide kauguste kohta teed mööda, samamoodi illumineerisin ka otsekaugused. Minu joonisel on punane joon kaugus teed mööda ja sinine joon tähistab kaugust otse. Andmed lisasin „Text boxi“ kasutades. Värvivalikut oli üsna
Et üldse tööle asuda, peab ju töötaja omama mingisugust haridust, olema sellel alal kindlasti pädev ja kvalifitseeritud. Ning milleks maksta rohkem ülikonnas mahagonlaua taga istuvale firma esimehele ja selle tõttu vähem 9 tundi päevas rabavale elektrikule. Kindlasti tahaks osa inimesi siinkohal vastu vaielda minu mõttekäigule ja nentida, et vastutus sellistel töökohtadel on erinev ja esimehed peaksidki selle tõttu rohkem teenima. Kuid siinkohal tooksin aga neile illustreeriva näite võrdlusest elektriku ja esimehega ning küsiksin, et kas tõesti on sellel samal firma esimehel suurem vastutus kui näiteks elektrikul, kes peab paigaldama kogu Valge Maja elektrisüteemid? Kindlasti ei mõjuta vähem inimeste elu ning selle kvaliteeti riik ise, kus nad elavad. Õigused riigis on erinevad, olenevalt sellele kas see riik on demokraatlik vabariik või konstitutsiooniline monarhiriik. Kuid õiglus riikides ei muutu kunagi. Eestis näieks on
1. autori nimi (kui see on teosel näidatud) 2. teose pealkiri (nimetus) 3. teose avaldamise allikas (ajalehe, ajakirja, raamatu jms nimetus, kirjastaja, domeen (interneti aadress), intervjuu andmise viis, aeg, koht jms sõltuvalt teose liigist. Tsiteerimisel on oluline järgida teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, et vältida autori teksti mõtte moonutamist.11 · Teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel - Autoriseaduses § 29 p 2 on kehtestatud reeglid teose õppe-eesmärkidel kasutamise juhtudel on järgmised: 1. teos või selle osa peab olema õiguspäraselt avaldatud; 2. teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Seaduse sättes kasutatavad mõisted ,,illustreeriv materjal" ja ,,õppe- või teaduslikud
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Põhiline probleem ongi hetkel arvutimaailmas piraatlus, mis on autoriõiguse rikkumine ja mis on seadusega karistatav. Samas pole kõik keelatud on lubatud aga sellel on ka kindlad reeglid, näiteks teose kasutamisel autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta: · peab kõigi reeglite kohaselt refereerima ja tsiteerima · illustreeriva materjalina kasutamine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel · on lubatud avalik esitamine õppeasutuses vahetus õppeprotsessis kõigile, kes on otseselt seotud õppeasutusega · on keelatud kasutada ärilistel eesmärkidel · arvutiprogrammi muutmine on lubatud vigade parandamiseks õiguspärase kasutaja poolt · on lubatud ka arvutiprogrammi reprodutseerimine, tõlkimine, kohandamine jne
Liigi definitsioonis esitatakse lisaks üldistele printsiipidele ka liigi omadused ning kriteeriumid ehk tunnused mis võimaldavad liike eristada. Liigi definitsioonid on tavaliselt küllaltki mahukad aga vaatamata sellele katavad suhteliselt väheseid taksoneid. Seetõttu eksisteerib väga palju, tõenäoliselt tuhandeid liigi definitsioone. Liikide praktiline standard Liigi eristamiseks kasutatavate tunnuste ning nende seisundite nimestik perekonnas või sugukonnas. Tihti tekst koos illustreeriva materjaliga. Liigi reaalsus Ühise päritoluga isendirühmade esinemine looduses reaalsus. Nende nimetamine liikideks on aga lihtsustav mudel. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest. Praegu kirjeldatud 1,5-1,7 mln liiki. Liikide tekke põhiviisid: allopatriline jaguneb geograafilise isoleerituse tõttu sümpatriline jaguneb eristunud allüksusteks
takistuseks. Kivisöe põlemisel tekib ka märkimisväärne kogus tuhka. Tekkinud tuha kogus on sõltuvalt leiukohtadest samas suurusjärgus katlas köetava söekogusega. Mõistlik on kivisöega kütmine jätta siiski suuremate katlamajade või koostootmisjaamade pärusmaaks. Käesoleval sajandil on mõistlik kasutada kõneall olevate hoonete kütmiseks oluliselt mugavamaid, keskkonnasõbralikumaid ja säästlikumaid meetodeid. Kivisöe teema lõpetuseks lisan illustreeriva karikatuuri kivisöekatla operaatorist. 6 Kivisöe kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Odav · Kõrge energiatihedusega Puudused · Ebamugav · Määriv · Raskesti automatiseeriv Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 383,50 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 7 VEDELKÜTUSED
põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näite võrreldes kapitali vampiiriga. Tema sõnutsi saab see toimida vaid siis, kui on olemas elavat tööd, mida pidevalt sisse imeda. Igasugune seisak ja tootmisvahendite mittekasutamine on kapitali aja raiskamine. Kõik on üles ehitatud kasumile ja on eriti oluline, et kasutusel oleks iga töötund, mis mahub 24 tunni sisse. Just tänu nendele põhimõtetele enamik probleeme tööliste ja töötajate vahel alguse saidki
- Sisukorras on iga järgneva madalama astme pealkiri taandega (vt käesoleva doku- mendi sisukorda) - Ära unusta tööd lõpetades sisukorda tervikuna ja/või lehekülgi uuendada. 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal 2.3.1 Joonised ja tabelid Joonistel on reeglina allkirjad ja tabelitel pealkirjad. Joonised ja tabelid nummerdatakse, numeratsioon (tabelitel oma, muul graafilisel materjalil oma) on kogu teksti läbiv. - Mahukama töö ja rohke illustreeriva materjali puhul võib numeratsioon lähtuda ka peatükkidest, st I peatükis on joonised 1.1, 1.2 jne. Joonistele ja tabelitele tuleb tekstis viidata. Joonis/tabel asetatakse, sõltuvalt suurusest, kas teksti järele, kus sellele esmakordselt viidati, või siis järgmisele lehele. - Kui illustreeriv materjal ei ole tekstiga väga tihedalt seotud ja mõistmise hõlbus- tamiseks vajalik kohe sealsamas, siis võiks selle pigem lisasse panna. 2.3.2 Lisad
individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, kino, klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms). Millal ei pea maksma? Autoritasu ei nõuta, kui teost esitatakse teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel, samuti õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamisel illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (autoriõiguse seadus). Kellele maksta? Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb noortelaagritel, koolidel ja teistel asutustel Eesti Autorite Ühinguga sõlmida litsentsilepingud. On eraldi lepingud tantsuõhtute, treeningute jm tarvis (www.eau.org). Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui: 1
Vastavalt §le 756 üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui: 1) mitteelektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks; 2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. NB
Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse. Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b) arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida. Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise endal habet ei aja. Küsimusel: kes ajab habet habemeajajal endal puudub vastus. Sest: kui ta ajab habet iseendal, siis ei saa seda teha habemeajaja (kuid tema ongi habemeajaja), ja vastupidi, kui tema habet ajab habemeajaja, siis ei saa ta seda iseendal teha. See, pisut naljakas vormis B.
kahjustavad põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve. Õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid 10 andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui: 1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks; 2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. Õiguste kaitse tähtaeg
F12 = - F21 , r r kus F12 on esimese keha poolt teisele kehale mõjuv jõud ja F21 vastavalt teise keha poolt esimesele kehale mõjuv jõud. Mitme keha korral kehtib analoogiline seos mistahes kahe keha jaoks. Newtoni III seadust nimetatakse ka mõju ja vastasmõju seaduseks. Näidisülesanne 1. Leida jõud, mis on vajalik kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m/s2 andmiseks. Lahendus. Antud: Teeme illustreeriva joonise. m = 400 g = 0,4 kg a = 1,2 m/s2 F=? Lähtume Newtoni II seadusest F = ma , mis võimaldab keha massi ja kiirenduse kaudu arvutada kehale mõjuva jõu. Asendades massi ja kiirenduse väärtused, saame F = ( 0,4 1,2 ) N = 0,48 N . Vastus: kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m / s 2 andmiseks on vaja jõudu 0,48 N. NB! Siin ülesandes oli tegemist Newtoni II seaduse lihtsaima rakendusega. Keha kiirendus on alati kehale mõjuva jõu suunaline
4. Hingamisgaaside vahetus vere ja rakkude vahel 5. Rakuhingamine Alveolaarventilatsioon: Sissehingatav gaas jõuab alveoolidesse, alveoolides toimub gaasivahetus. Surnud ruum: Õhku juhtiv tsoon. Surnud ruumi ventilatsioon, gaasivahetust ei toimu. juhtkui "raisatud ventilatsioon". 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Ventilatsioon: õhu liikumine läbi hingamisteede kopsualveoolidesse ja sealt välja. Rõhugradiendi teke Atmosfäärirõhk on konstantne, gradiendi tekkeks tuleb kopsudes rõhku tõsta või langetada. Väljahingamise lõpp: rõhk kopsudes on võrdne atmosfäärirõhuga. Õhk voolab kopsudesse: Hingamislihaste kontraktsiooni tõttu suureneb ringkere maht ja tänu sellele langeb rõhk kopsudes ca 1 mmHg.
määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotograafia, turismi foto fotojurnalism, militaarfoto fashion fotograafa,teadusfoto B&W ffotograafia abstract Fotograafias kui kunstis on fotograaf kunstnik, kelle on oma individuaalne nägemine ja mõttemaailm.Väidetakse et fotograafia kui kunst tekkis 1951.a. John Mayalli illustreeriva näitusega the Lord's Prayer.Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi art photography muuseumide kogudesse. Esteetika uurib kauni/ilusa avaldumist tegelikuses ja seda on fotograafias väga palju, ning paljude erinevates stiilides. Rahvusvaheline näitus "Film und Foto" stuttgards 1929a. aitas teha formaalse fotograafia esteetiliseks. Ekponeeritud tööd
1.-2. nimetatakse kopsu- ehk väliseks hingamiseks, 4.-5. on koe- ehk sisemine hingamine Õhk liigub atmosfääri ja alveoolida vahel mööda trahhea ja bronhid. Järjest hargnevad bronhid lõpevad alveoolidega, kus on õhukese barjääri tõttu võimalik gaasivahetus õhu ja vere vahel. 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Hingamistsüklite arv minutis ehk hingamissagedus (fR) rahuolekus on täiskasvanud inimesel 12-16. Üksiku hingetõmbe sügavus e hingamismaht (VT) sisse- või väljahingamisel on umbes 0,5 liitrit. Kopsude ventilatsiooni all mõeldakse õhu ruumala, mis läbib kopsusid ühes ajaühikus. Minutiventilatsioon VE=VT · fR =0,5 l · 16 min–1= =8 l/min Minutiventilatsioon jaguneb : Alveolaarventilatsioon
eesti inimeste seas läbi viidud anonüümsele kirjalikule küsitlusele (vt. Lisa 1.). Eestlasist käsitlevad haldjaid ja haldjakultust põhjalikumalt Oskar Loorits, Matthias Johann Eisen ja Uku Masing (kes toetub muu seas ka kahele eelmainitule). Et nende kolme uurimused käsitlevad peamiselt eesti (Loorits ja Eisen) ning soome-ugri, aga ka skandinaavia (Masing) uskumusi ja haldjakirjeldusi ning rituaale, siis käesolevas uurimuses on nende töid kasutatud peamiselt kirjeldav-illustreeriva materjalina võrdluses küsitluse tulemustega ning teadlikult pole püütud ainult nende uurimusi refereerida. Samuti on ohtralt alternatiivset materjali, mille mõju tänapäeva eestlastele on seoses muu Euroopa ja Ameerika kultuuri pealetungiga eriti tuntav, pakkunud ka Londoni Krüptozooloogia Ühingu raamat “Varjatud maailma looduslugu” ning erinevad ilukirjanduslikud allikad. Küsitluse juures on veel oluline märkida, et kuna küsimused olid esitatud vormis, mis
ajavahemikuga seotud transiitlendudele hilinemise. 65 minuti pikkuse hilinemise puhul võivad ilmneda kulud, mis varem lennufirmale lisanduvaid tasusi ei tekitanud. Lisaks suurenevad pikaaegse hilinemise puhul ka muud kulud, näiteks kütusekulu ning lisanduvad lennujaama tasud. /8, lk 21/ Praktikas esinevad aga hilinemised, mille kestus varieerub eelpool nimetatud väärtustest. Seetõttu lisati joonisele 3.1. illustreeriva tähendusena eriti lühikesed, keskmise pikkusega ning väga pikad hilinemised, kuid antud töö mahtu arvestades neid hilinemisi välja ei arvutata. Jooniselt 3.1. on ka näha, et hilinemisperioodi näitlikustamiseks on valitud ka erinevad kulustsenaariumid. Kõrge, baas ning madala kulu stsenaariumid annavad lennufirmadele võimaluse võrrelda erinevaid kuluvahemikke otsuste tegemisel. Joonis 3.1. Taktikaliste hilinemiskulude raamistik /8, lk 22/
materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine. Uurimuse kirjutamine ja vormistamine. Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks.
9. Taustamustreid ei kasutata. Graafika töötlemisel kasutatakse programmi IrfanView. 3.2.3 Animatsioonid Animatsioonide loomisel on plaanis kasutada programmi Micromedia Flash. Flash animatsioon võimaldab luua vektorgraafilisi kujundeid (allalaadimine võtab vähem aega, kui rastergraafika), lisada heli ja interaktiivsust. Samas ei ole Flash vaadatav vanemate interneti lehitsejatega. Seepärast võib Flash animatsioone kasutada täiendava illustreeriva materjalina – sarnane info peab olema kättesaadav ka teksti ja staatilise illustratsioonina. Flash animatsioonina on plaanis luua näiteks avaskeem. Põhjenduseks efektsem ja kiiremini avanev illustratsioon. Alternatiivina võib kaaluda klikitava kaardi (image map) loomist. Teiseks on plaanis interaktiivsete ja helindatud animatsioonidena luua mõned näited. Need muudavad õppematerjali mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Näiteks nooldiagrammi animeeritud näide. Selliste
59 Mida tuleks SmartArt-pildi loomisel arvesse võtta? Enne SmartArt-pildi loomist kujutage vaimusilmas ette, milline tüüp ja paigutus võiks teie andmete esitamiseks kõige paremini sobida. Mida soovite oma SmartArt-pildiga edasi anda? Kas soovite pildile anda teatud kindlat ilmet? Kuna paigutuste vahetamine on lihtne ja kiire, võite proovida mitut erinevat (ja mitut tüüpi) paigutust, kuni leiate teie teavet kõige paremini illustreeriva variandi. Pilt peaks olema selge ja lihtsasti mõistetav. Mitmesuguste tüüpidega katsetamisel võite lähtuda järgmisest tabelist. Tabel on mõeldud teid üksnes abistama ega ole täielik. Pildi otstarve Pildi tüüp Mittejärjestikuse teabe kuvamine Loend Protsessi või ajajoone etappide kuvamine Protsess
Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T – täisnurkne rööpkülik; R – ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad sisaldavad oma mahtudes ühiseid objekte, ent kummagi termini mahus on lisaks veel objekte, mis pole ühised. (Nt Y – üliõpilane; M –muusik.) D3.8.1.3
Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T täisnurkne rööpkülik; R ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad sisaldavad oma mahtudes ühiseid objekte, ent kummagi termini mahus on lisaks veel objekte, mis pole ühised. (Nt Y üliõpilane; M muusik.) D3.8.1.3
Kogumiku teabetekste võib õpetaja kasutada mälestuspäevaks valmistudes temaatilise stendimaterjalina või anda neid õpilastele iseseisvaks lugemiseks. Allikaid saab kasutada nii teemaga tutvumiseks kui ka tööülesannete koostamiseks. Kompaktsed õppeülesanded sobivad käsitlemiseks ajalootundides. Slaide sobib näidata nii mälestuspäeval kui ka Teise maailmasõja kontekstis teemat käsitledes. CD pildid ja kaardid omavad väärtust nii allikatena kui ka iseseisva illustreeriva materjalina teema toetuseks. DVD filmilõikude osas otsustab õpetaja ise, kas näidata terve lõik või valida sobivad katkendid. Samuti saab õpetaja valida, mida ja mis mahus ta annab õpilastele iseseisvaks tööks ning mida ta kasutab tunni illustreerimiseks. Õppematerjali soovitame kasutada gümnaasiumis ja põhikooli viimases klassis. Käsitletava teema keerukus eeldab probleemide mõistmist toetavate ajalooteadmiste olemasolu. Nooremale kooliastmele võib holokausti
`Kuu' ~oige kuju on Tang d¨unastiast alates olnud , kus horisontaalsed kaks t~ommet ei ulatu joonest jooneni, u¨ldkasutatav kanji kehtestas ilma mingi p~ohjenduseta m¨argikujuks . Sama on olukord ka m¨argiga 151 `sisemus' , mille ajalooliselt korrektne kuju n¨aitab otsest seos 103 98 m¨argiga `sisenema' , mitte `inimene' nagu kehtiv standardkuju laseb oletada. 22 Illustreeriva paralleelina v~ oiks tuua viimastel aastatel eesti perioodikas `sh' ja `zh'-ga asendunud `s' ja `z' t¨ahed, kuna nende esitamine digitaalses meedias pole unifitseeritud. Kanji puhul on ainu¨ uksi probleemi tehniline ulatus tuhat suurusj¨arku s¨ ugavam. 22 · Kehtestatud m¨argikujud pole j¨arjepidevad: kord kasutatakse u ¨ht, 118
võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, kino, klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms). Millal ei pea maksma? Autoritasu ei nõuta, kui teost esitatakse teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel, samuti õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamisel illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (autoriõiguse seadus). Kellele maksta? Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb noortelaagritel, koolidel ja teistel asutustel Eesti Autorite Ühinguga sõlmida litsentsilepingud. On eraldi lepingud tantsuõhtute, treeningute jm tarvis (www.eau.org).
Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib „Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“. Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud ehk kasutatud materjal on teoses kas illustreeriva tähendusega, hariva eesmärgiga või on vältimatult vajalik uut infot esitada koos kasutatud materjaliga, mis oleks siis eneseväljenduse lisaväärtuseks. Kasutatud materjal ja „uus info“ on teoses omavahel üsna tihedalt põimunud. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on
( GEO, 28-37 ). Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik nagu üks. Neuronit saab vaa- delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju. Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise struktuuriga. Kogu närvisüsteem on nagu üks suur infoväli, mis koosneb väga paljudest väikestest infoväljadest. 2.4 Näide seostest Tegemist on illustreeriva näitega neuronite omavahelistest seostest. Vaata jooniseid. Siin on näha seda, et kuidas uued seosed noolte vahel loovad omakorda üha uusi ja uusi seoseid. Olemasolevatest seostest saab omakorda luua veel uusi seoseid. Seosed loovad uusi seoseid. Niimoodi võib seoste hulk olla koguni lõpmata palju. Nool sümboliseerib antud juhul ( neuronite vahelist ) seost, ühen- dust. On näha ka seda, et kuidas algselt ainult mõnedest seostest tulevad välja veel omakorda tuhan- deid seoseid.
Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik nagu üks. Neuronit saab vaa- delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju. Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise struktuuriga. Kogu närvisüsteem on nagu üks suur infoväli, mis koosneb väga paljudest väikestest infoväljadest. 2.4 Näide seostest Tegemist on illustreeriva näitega neuronite omavahelistest seostest. Vaata jooniseid. Siin on näha seda, et kuidas uued seosed noolte vahel loovad omakorda üha uusi ja uusi seoseid. Olemasolevatest seostest saab omakorda luua veel uusi seoseid. Seosed loovad uusi seoseid. Niimoodi võib seoste hulk olla koguni lõpmata palju. Nool sümboliseerib antud juhul ( neuronite vahelist ) seost, ühen- dust. On näha ka seda, et kuidas algselt ainult mõnedest seostest tulevad välja veel omakorda tuhan- deid seoseid.
annaabi.ee 
