käsikirjades. Blake ei käinud kunagi välismaal, kuid ta tervitas vaimustunult vabadussõdu nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal. Ta allus omaenese inspiratsioonile, omaenese sisemisele tunnetusele. Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel ja võibolla ka gooti teravkaare mõju. Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante ,,Jumaliku komöödia" illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori ,,vigu" korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule. Kuigi Blake'i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud. William Blake Auguries of Innosence To see a world in a grain of sand, And a heaven in a wild flower,
Joonis 3. Õpilaste vastuste jaotus küsimusele: ,,Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima?" 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited Antud küsimuse korral lasti õpilastel valida mitu vastust. Kõige rohkem arvati, et filmimuusika funktsiooniks on vaatajale meeleolu tekitamine ja emotsioonidega manipuleerimine, vastavalt 95% ja 93%. Väga paljud (76-79%) pakkusid ka filmimuusika funktsioonideks tegevuse iseloomustamist, liikumise illustreerimist, ebareaalsete sündmuste võimendamist ja iseloomustamist ning vaataja füsioloogilise seisundi muutmist. 60-64% vastanutest pakkusid filmimuusika funktsioonideks sotsiaalseid, kultuurilisi, geograafilisi ja ajalisi viiteid, stseenide ja montaazide ühendamist ning parodeerimist. 55% vastanutest pakkusid filmimuusika funktsiooniks publiku vaimselt ühendamist ja vähem kui pooled, kuid üle 40% vastanutest pakkusid
tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital lasteraamatute väljaandmist ja illustreerimist, kuna peab 13 seda puhtalt äriliseks ettevõtmiseks. Nii nendib Ilona Martson veel aastal 2005: ,,Paraku on nii, et eesti lasteillustratsioon on jäänud lastekirjanduse kõrval inetu pardipoja rolli. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital toetab lastekirjanikku päris kenasti, siis illustraator võib kunsti sihtkapitali toetusest suu puhtaks pühkida. Tahtjaid
annaabi.ee 
