väljendamist. 5 3.4 K.Raud ja Kalevipoeg 1935. aastal, mil Eestis tähistati raamatuaastat, ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" paljudesse kodudesse, tehes kunstniku nime igale kaasaegsele tuntuks. Raua illustratsioonidega on "Kalevipoeg" välja antud ka nõukogude ajal 1975. ja 1976. aastal ning pärast taasvabanemist 1999. aastal. Kõigis hilisemates väljaannetes erineb illustratsioonide valik algsest. Rahvuseepose illustreerimise pikk ja heitlik lugu on nii iseloomulik eesti kultuuriajaloole, kus raha, inimeste ja hea tahte puudusel nii mõnigi oluline mõte väga vaevaliselt ja aeglaselt ellu viiakse. "Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "Kalevala" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910. aastal, kuigi juba 1903. aastal avaldas Gustav Suits Lindas programmilise artikli "Kujutavast kunstist Eestis ja
Saksamaal mängis see õitsengu perioodil väga suurt tähtsust, muutudes lausa tõeliseks rahvalikuks kunstiks. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Saksamaa renessanssiaegsele kunstile oli iseloomuks karmus, kainus ja maalähedus. Esile tõusid sellised suutegijad nagu Albrecht Dürer, Matthias Grünewald ja Hans Holbein juunior. Nad avasid inimestel silmad graafika, trüki kui ka illustreerimise osas ja mängisid suurt rolli saksa kunstikultuuris. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia (18.11.2014). http://et.wikipedia.org/wiki/Graafika (06.04.2015). Rinde, A. (2012). Mulimeediumi elementide kasutamine. http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCMQFjAB&url=http%3A%2F %2Fwww.cs.tlu.ee%2F~rinde%2Fmm_materjal%2Fpdf %2Fmm_graafika.pdf&ei=1PkkVczjD8WZsgG3goDgBA&usg=AFQjCNF9l- krmnA6_WNJykBYOLDnOi2gfg&bvm=bv.90237346,d.bGg (06.04.2015). Aarmaa, L. (2015)
Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. Lasteraamatud · "Pambu-Peedu" (1906) · "Lõhkiläinud Kolumats" (1979) Mälestustesari · "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) · "Murrang" (1930)
2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Kassike ja kakuke" piltide eest (1996) Albu valla A. H. Tammsaare kirjanduspreemia: eripreemia "Pokuraamatu " eest (1996) AS BürooTarve ja Kultuurilehe 1995. aastal ilmunud lasteraamatute kujundusvõistlus: 1. auhind autoriraamatu "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" ja E. Niidu raamatu "Krõlli pannkoogitegu" illustratsioonide eest (1996) Riigi kultuuripreemia (aastapreemia) kunsti alal "Pokuraamatu" jt. lasteraamatute illustreerimise eest (1996) 7 V Nukitsa konkurss: 1. koht kunstniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" piltide eest; 2. koht kirjaniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Metsa pühapäev" piltide eest (2000) Valgetähe III klassi teenetemärk (2001) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2001) Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ,,Pokuraamatu" ja ,,Pokuaabitsa" eest (2002)
Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862. aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. "Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "Kalevala" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910.a., ent juba varem, 1903. aastal avaldas Gustav Suits ajakirjas "Linda" artikli "Kujutavast kunstis Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus üles koguma raha illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks. Küsimus aktualiseerus uuesti Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 19111913, mil korraldati võistlus parima illustraatori
jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906);
gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. Blake ei käinud kunagi välismaal, kuid ta tervitas vaimustunult vabadussõdu nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal. Ta allus omaenese inspiratsioonile, omaenese sisemisele tunnetusele. Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel ja võibolla ka gooti teravkaare mõju. Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante ,,Jumaliku komöödia" illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori ,,vigu" korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule. Kuigi Blake'i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud. William Blake Auguries of Innosence
kogumise töid võib leida Tokyo muuseumist. Willi Donnell Smith Willi Donnell Smith (29.veebruar 1948-17. aprill 1987) oli üks kõige edukamaid noorte moeloojaid moe ajaloos. Smith oli avalikult gay. Tema surma ajaks ettevõtte Williwear Ltd müüs 25 miljoni dollari väärtuses rõivaid aastas. Smith sündis Philadelphias Pennsylvanias ja õppis reklaami kunsti Mastbaumi tehnika kõrgkoolis ja osales Philadelphia kolledsis aksessuaaride illustreerimise kunsti. Seejärel kolis ta New Yorki, et minna Parsonsi kooli disaini õppima. Lühikest aega oli Smith koos Arnold Scaasi ja Bobbie Brooks's spordirõivaste firmas. Aastal 1967 lõpetas Smith Parsonsis karjääri, et alustada iseseisvalt disainimisega. Aastal 1969 oli ta kaubamärgiks Digits (spordirõivaste firma). Aastal 1973, asutas Smith koos oma õe Toukie Smithiga oma disaini ettevõte,mis varsti põrus. Smith jätkas disainimist ja 1976.
järgnevaid sõnu samast artiklist: „1920ndate puhta kino ja filmitud teatri vahel on piisavalt ruumi ka teistsuguse ja individuaalse lähenemisega filmitegemisele. See eeldab loomulikult seda, et stsenarist lavastab ise oma stsenaariumid; või pigem, et stsenarist lakkab eksisteerimast, kuna seda laadi filmitegemise juures kaotab autori ja režissööri erinevus kogu tähenduse. Režii poleks enam pelgalt stseeni illustreerimise või esitlemise vahend, vaid tõeline kirjutamise moodus. Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque Olulist rolli Prantsuse uue laine kujunemisel mängis just see filmiajakiri, mille asutasid 1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja
eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eeldused rahvusliku kunstielu kujunemisele. Kümmenkonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan raud, ants laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni eestis nähtud realismiga. Raua loomingus liitusid rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja kalevipojast leitud teemad, tema tegi ka kalevipoja illustreerimise. Laikmaa võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses impressionismi heledus ja maalilisus, varsti soome rahvusromantism ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Tema tööd aga siiski põhiliselt realistlikud. Pastelltehnikas portreed ja maastikud. Eesti kuulumise tõttu vene koosseisu oli Peterburis kõrge kunstiakadeemia, kus õppisid E.r.k alusepanijad. Alusepanijateks olid Weizenberg, Kõler , Adamson
· iga õpilane (paarilised) vastutab ühe lehekülje lõpetamise eest; · koosta kõigest lehekülgedest raamatuke; · lisa: kas nad suudavad välja mõelda analooge. Ülesanne 2. Rumalad võrdlused: · anna igale grupile sõnu sünonüümide loomiseks; · seleta, et see peab olema rohkemat, kui see, mis niigi ilmne; · kui palju näiteid nad suudavad välja mõelda ühe sõna jaoks?; · arutage läbi õpilaste vastused; · iga õpilane on vastutav ühe sünonüümi lõpetamise illustreerimise eest. Ülesanne 3. Järg: · muuda tuttavate lugude lõppe; · vali tuttav jutustus, nagu "Naksitrallid", "Punamütsike"...; · kirjuta uus seiklus, mis algab sealt, kus vana lõppes; · lugu võib olla täiesti erinev eelmisest, ta võib selle üle isegi nalja heita; · palu õpilastel jagada oma uusi lugusid klassikaaslastega; · enne õpilastele ülesande andmist, loe läbi võimalikult palju nendele kättesaadavaid raamatuid; · soovita neile lugusid, mis kajastavad eesti kultuuri.
Kuna juugendstiil on kahemõõtmeline, oli see suurepäraselt sobiv graafikale, eriti raamatute illustreerimiseks ja litograafiaks, sest mõlemad kunstiliigid kasutasid joont ja värvide siledaid pindu. Paljud juugendkunstnikud rakendasid oma stiili ja talenti plakatite kujundamiseks. Aubrey Beardsley jagas nabiide vastumeelsust molbertil maalimise suhtes, ja tõesti teada on vaid üks tema maal lõuendil. Beardsley piirdus enamasti raamatute illustreerimise ja plakatitega. Ta arendas Walter Crane`iga sarnaseid teooriaid, mis rõhutasid piirjoonte tähtsust ja väljendas oma geniaalsust pea täienisti must-valges, keskkonnas, kus pintslitööl ja modelleerimisel pole jäljendamise protsessis erilist rolli. Oma artiklis "The Art of the Hoarding" ründas ta maalikunsti ülimuslikkuse ideed ja tähendas, et plakat on kunstiteos, mis suudab "osaleda igapäevases eksistentsis". Plakati (või raamatuillustratsiooni) kunstiline
. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba)
teos või selle osa peab olema õiguspäraselt avaldatud; 2. teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Seaduse sättes kasutatavad mõisted ,,illustreeriv materjal" ja ,,õppe- või teaduslikud eesmärgid" vajavad iga kord tõlgendamist sõltuvalt kujunenud praktikast ja konkreetsest kaasusest. Seaduses neid mõisteid ei avata. 3. Teost või selle osa võib kasutada ainult motiveeritud mahus. Illustreerimise puhul tuleb järgida, et see ei muutuks reprodutseerimiseks. Illustreerimine tähendab vaid konkreetse näitena väljatoomist käsitluse kontekstist. Seadus jätab siin võimaluse illustreeriva materjalina kasutada nii tervet teost kui ka teose. Illustreeriva materjali kasutamise puhul tuleb olla ettevaatlik. Autor võib väita, et tema stiili illustreerib vaid
Edaspidi toovad andmed välja ja sooritavad didaktilise materjaliga tegevuse õpilased ise. Kirjutatakse ka vastav jagamisvõrdus ja vastus. Lõpuks lahendavad õpilased vastavaid ülesandeid ilma näitlike või didaktiliste materjalideta. Kirjutatakse ikka vastav jagamisvõrdus, vastus antakse suuliselt või kirjalikult. VI ja VII tunnil kinnistatakse õpitut, kusjuures peatähelepanu on tundide ühel etapil jagamistehte praktiseerimine, illustreerimine. Illustreerimise puhul on vaja silmas pidada, et jagamist, mille puhul õpilane tulemust veel ei tea, illustreerida ei saa. Seega illustreerime ainult need juhud, kus õpilane on eelnevate harjutuste tulemusel juba vastused meelde jätnud (4:2=2; 6:2=3; 6:3=2; 8:4=2 jne). Uuena tuuakse tehete kinnistamiseks sisse veel üks tekstülesande sõnastuse variant: ,,Poiss pani oma 10 värvipliiatsit võrdselt kahte karpi. Mitu pliiatsit ta pani kummassegi karpi?"
annaabi.ee 
