Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
Ruum
peategelase Liisu ümber pole nii täpselt välja joonistatud kui Moritzal. Antud on
väikesed vihjed äratuntavale väikelinna puitasumi reaalsusele, mis ei muutu
koormavaks ega sega piltide universaalsust.
Laste konservatiivsusega arvestades tuleb loota, et Vilepi koostöö selle kunstnikuga
jätkub kavandatava 7-osalise sarja lõpuni, sest nad võivad mõne muu kujundusega
Liisu-raamatust mööda vaadata.
Kahvatumaks jäävad raamatu ,,Roosa printsess" illustratsioonid. Illustreerijaks Kristina
Viin, kes leiti tänu asjaolule, et ta on ,,ühe sõbra naine". Selliseid valikukriteeriume
leiab paraku suures osas eesti lasteraamatu diletantväljaannetes, kus nii illustraator kui
ka kujundaja võib olla kellegi naine, sõber või poeg. Vilep ise on kommenteerinud, et
tegemist on iga päevaga areneva noore inimesega, kes juba illustreerib ta uut jutukogu
(Uustalu 2007: 4).
Eraldiseisev on jutukogu ,,Lendav õunapuu" (2003), mida illustreerivad fotod. Fotode