Benseenituuma ajalugu
Benseen on
värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge
sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on
tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka
sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1]
Benseeni ja tema struktuuri avastamine
Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel
tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal
Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime ,,benzin", 1836. aastal August Laurent ja 1845.
aastal Charles Mansfield, kes alustas ka esimest tööstuslikku benseeni tootmist. A.W.
Hoffmann kelle all Mansfield töötas oli esimene kes kasutas sõna ,,aromaatne", et määrata
benseeni kuuluvust mingisse rühma.[1]
Benseeni empiiriline valem oli juba ammu teada