mõneti teist laadi ja viitavad mõningale kompositsioonisisesele sarnasusele vaatamata uuele, kuid raiddekoori alal mitte vilunud meistrile. Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti neid varieerida kasutades uusi motiive. Need pärinevad gooti taimornamentikast, kuis stiliseeritud romaanipäraseks. Kapiteelid paigutati Tallinna Mihkli kloostri sarnaselt. Kiriku ühel kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased. Türi: Kolmelööviline. algselt tornita kirik. Läänefassaadi iseloomustavad teravkaarne portaal, portaali kohal paiknev kolmikkaarne aken ja suur valge süvendrist. Kooriviilu kaunistab omapärane petiknisside kompositsioon. Esineb ka raiddekoori. Kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses travees köidavad tähelepanu maskkonsoolid, mida teistes Järvamaa kirikutes ei esine.
Suurt tähelepanu pöörati sakraalhoonete ehitamisele ning nende sisemus püüti kujundada selliselt, et see mõjutaks pühakotta astunuid. Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks, suurejoonelisust (ja sarnasust varakristlike pühakodadega) taotleti karolingide sakraalarhitektuuris. Ottode ajal kujunesid välja romaani basiilika põhijooned, seinapindu ja lagesid kaeti maalingutega, mis täpselt vastasid kristlikule ikonograafiale, ent moodustasid oma heledate värvide ja ornamentaalsete kaunistustega ruumis värviküllase mõjuvälja. Rohkesti oli arhitektuurset dekoori ja ornamenti. Profaanarhitektuuri näiteid säilinud ei ole. Mertovingide ajastu lossiehitusest on olemas Theoderichi paleed kujutav mosaiik, karolingide ajal ei asunud valitseja ühes kindlas paigas, vaid rändas linnast linna. Ingelsheimi Pfalz paistis silma küll suurte mõõtmetega, ent tema lähemast kujundusest andmed puuduvad. Värvid
annaabi.ee 
