Lucas Cranach Vanema pildid vastavad luterliku usu arusaamadele. Kuigi luterlikus kirikus on lubatud pildid, ei tekkinud „omaenda altari – ja hariduspiltide ikonograafiat“27. Kihelkonna Mihkli kiriku altar on näide Eestis leiduvast luterliku traditsioonide ikonograafiast, kus keskel on anonüümse meistri maalitud "Püha õhtusöömaaeg", aga „külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed tekstid“28. Katoliiklik ja protestantlik ikonograafia erinevad teemade eelistamise või välistamise ja tõlgendamise poolest29. Kokkuvõtte Ristija Johannes polnud pühak. Ta oli reaalne inimene, kellest kirjutab meile Piibel. Tema elu sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada. Põhiliste kristlike suundade, ehk rooma katiku ja õigeusu kiriku piltide
Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid.
kujundid. Perspektiivi osas on näha Caillebotte iseteadlikkust, kuna ta on paigutanud tänavavalgustusposti täpselt maali keskele ning nii jaotab ta maali koos keskjoonega neljaks osaks. Lisaks sellele eraldab tänavavalgustuspost ka esiplaani tagaplaanist. Minu jaoks mõjus neljaks jaotamine nii, et vaatasingi maali alates alt paremast nurgast ja lõpetasin üleval paremas nurgas. II Sisemine analüüs teose ikonograafia, sümboolsed jooned Mees ja naine esiplaanil jalutavad küll koos, ent nende vahel ei näi olevat mingit sidet: nad on koos, aga samas üksteisest väga kaugel. Tundub nagu oleksid nad täiesti teises maailmas. Teiseks näib, et mees on nende jalutuskäigul juhtivaks pooleks, naine lihtsalt liigub kaasa. Vihmavarjud on sellel maalil masstoodangu sümboliks, seda enam, et need näevad välja nagu oleksid just poe riiulitelt kaasa haaratud.
Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui liikumises. Jääb mulje nagu hakkaks Jeesus liikuma ristja Johannese poole, aga samas tundub, et ka vaataja poole. Raffael on kasutanud atmosfääri perspektiivi, mis muudab teose veelgi elavamaks ja usutavamaks. II Sisemine analüüs ikonograafia, sümbolid Kõik kolm karakterit on pärit Piiblist. Teosel ,,Madonna roheluses" on kujutatud Madonnat, Jeesust ja ristja Johannest. Rist, mida ristja Johannes hoiab, kuulutab ette Jeesuse surma. Ristja Johannes annab Jeesusele risti ning seda vaatab pealt Madonna, kes aimab, mis juhtub. Madonna justkui kaitseb Jeesust ja ristja Johannest välise maailma eest. Teose domineerivaks figuuriks ongi Madonna, kes mõjub maalil kuidagi üleloomuliku ja ideaalsena
on suhteliselt ühesuurused ja ühesuunalised. Rütm pole nii reeglipärane, kui püantilismis, kuid on siiski tugev. · Pingestatus on saavutatud värve vastandades. · Ruumilisus on saavutatud värviperspektiivi (varjutamist)kasutades. Terve teos ei ole ruumiline .Värviperspektiivi on kasutatud ka tausta puhul see on sinakates toonides. II Sisemine analüüs teose ikonograafia ehk märgisüsteem, sümboolsete joonte avamine · teosel puudub otsene tegevustik. Naine lihtsalt vaatab kurva näoga. teosel puuduvad ka sümbolid. Teemaks ei saa olla sõjakoledused, sest siis ei olnud veel sõda toimunud, võib-olla on teemaks viha, viha maailma vastu. III Väline analüüs ajalooliste, psühholoogiliste, poliitiliste, ideoloogiliste probleemide kontekst · teos kuulub kunstniku suhteliselt varajasse loomingusse, sinisesse perioodi.
· Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on Kreeka kõrgeim tipp,mida vanad kreeklased pidasid oma 12 tähtsaima jumala eluasemeks. Mägi ise on 2917 m kõrge. Mäe jalamil kasvavad metsad ja makja,kõrgemal alpiniidud. Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja
seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn
mõistetud kui väljendusvahendina põhiliselt joont ja mustvalget pinda kasutav kujutava kunsti liik; eristatakse originaalgraafikat (näit. joonistus) ja trükigraafikat (mis trükimenetluse järgi liigitatakse kõrg, sügav ja lametrükiks); kaasajal tihedalt seotud fotograafia, installatoorse jm. kunstiga; graafika alaliikideks on ka illustratsioon, graafiline disain jm. harmoonia: kokkukõla, sobimine, osade meeldiv ja õige suhe ühtlases tervikus ikonograafia: piltmärgistik, kindla teema kujutamise reeglistik impulsiivsus, impulsiivne: (ld. impulsus tõuge, aje) hetkelise otsuse ajel elavalt ning kiiresti toimiv; hoogne, erk, elavalt õhutav impersonaalne: umbisikuline, mitteisikuline, isikuta intensiivne: pingeline, tõhus; tugev; elav, ere (värvi kohta) interpretatsioon: tõlgendus, töötlus interjöör: siseruum, sisevaade klassifitseerima: rühmitama, liigitama, üksustesse jagama
mõjutavad nende paikade muljet? Kuidas mõjub asukoht linnakeskkonnas? Veel näidisküsimusi: 7. Kuidas nägid Eesti mõisapargid tõenäoliselt välja sel ajal kui Le Notre kujundas Versailles' parki? 8. Loetle Le Nôtre'i stiili olulisemaid omadusi (vähemalt 4). Inglise maastikuaed Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine. Inglise maastikupark, filosoofia, ikonograafia. Mõisted. Tähtsamad isikud: A. Pope, E. Burke, Ch. Bridgeman, W. Kent, L. Brown, H. Repton. Võrdle inglise maastikuaeda varasemate aiastiilidega. Olilised erinevused struktuuris ja materjalikasutuses. Milline on suhe arhitektuuri ja aia vahel? Lähi ning kaugema maastiku vahel? Veel näidisküsimusi: 9. Inglise maastikupargi olulisemad komponendid (ilma milleta ei ole maastikuparki) ja tähtsamad kujundusvõtted (kompositsioon). 10
Juba ainuüksi vorm ise on täis elu, sarnanedes loodusele, kuid oli esteetilistel põhjustel üldistatud ja lihtsustatud. Nagu varemgi kombeks, on pind ühtlaselt täidetud, jätmata kohtagi tühjaks see viitab, et india reljeefkunsti traditsioon kasutas algselt materjalina puitu, mis sobib rohkem sellise pinnakäsitlusega. Seda oletust toetab ka stuupa värava ja piirdeaia konstruktsioon, mis on eriti iseloomulik puitarhitektuurile. Varase India budistliku skulptuuri stiil ja ikonograafia näitavad taas samasugust segu India enda ja väljaspoolt tulevatest elementidest. Stiimul taolise kunsti tegemiseks tuli kahtlemata Achaemeni aegsest Pärsiast, kuid leidlikud India kiviraidurid panid selle täitma uut ja erinevat eesmärki. Kui Bharhut'i suure stupa (II saj eKr) reljeefide hulgas leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse
Michelangelo Aastal 1508 õnnestus paavstil Julius II saada skulptori Michelangelo nõusolek Sixtuse kabeli dekoratiivse projekti jätkamiseks. Sixtuse kabeli lagi oli ehitatud sel viisil, et võlvi toestavad kaksteist kaldus pendentiivi moodustasid ideaalse pinna, millele maalida Kaksteist apostlit. Michelangelo, kes oli paavsti nõudmistele järele andnud vähese tahtmisega, kavandas peagi täiesti teistsuguse projekti, mis oli palju komplekssem nii konstruktsiooni kui ikonograafia poolest. Töö, mille ta viis läbi üksi, kui välja arvata käsitsitööliste abi, mõõt oli hiiglaslik ja selle lõpetamiseks kulus ligi viis aastat. Paavsti plaani kohaselt oleks apostlid temaatika poole pealt pildiliselt ühendanud Vana ja Uue Testamendi jutustused seinal paavstide portreedega portreede galeriis. Kaksteist apostlit ja nende liider, Rooma peapiiskop Peetrus, oleks loonud selle silla. Michelangelo kava aga kulges vastupidises suunas
(Dollarihimur), kuna Dali seob sürrealistlikud ideed põhimõttelageda kunstiäriga. Sel ajal jõuab Dali oma kristliku temaatikani. Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma „õpilaste“-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees, 1993) 2.5. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal
40ndate alguses, Ameerika emigratsioonis, ristib Brenton ta anagrammiga Avida Dollars (Dollarihimur), kuna Dali seob sürrealistlikud ideed põhimõttelageda kunstiäriga. Sel ajal jõuab Dali oma kristliku temaatikani. Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma ,,õpilaste"-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees 1993 : 44-45). 3. KOKKUVÕTE Pärast referaadi koostamist sain Salvador Dalist väga palju uut ja põnevat teada. Dali oli üks
korda, ehk isegi uut maailma korda.18 Ka Louis XIV seostamine Apolloga ei ole ainult mütoloogiline mäng, vaid poliitiline strateegia: Apollo kui muusade juht ja universaalse harmoonia looja ning Louis XIV ehk Päikesekuningas kui kristliku maailma juht. Aed 15 Hobhouse, lk 152 16 Kluckert, lk 190 17 Ibid. 18 Ibid. lk 192 7 peegeldab printiipi, mille järgi reeglid tulenevad kindlast korrast. Pargi esimese ala, Petit Parci, ikonograafia näitab, mis oli oluline mõistmaks kuninglikku maailma korda. Oma elu lõpus koostas Louis XIV reisiplaani Versailles jaoks: La Maniére de Montrer les Jardins de Versailles19. Ta kirjutas, et Peeglisaalist väljudes, Parterre d’Eau terrassil olles ning nähes kesktelgesid ja Apollo basseini, paistab maailm kui korrapärane ruum, päikese ja valguse maailm.20 Veepind peegeldab taevast ja peeglid (Peeglisaalis)
200 pKr), tõustes esile peale seda, kui ühiskonnad, mis olid monumentaalsed kompleksid ehitanud, hakkasid rannikul kokku varisema. Chavin'i kultuur suutis ühendada ranniku, mägismaa ning ida-madalmaa ühiskonnad oma võimsa religioosse ideoloogiaga. Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin
t. looduse, maa, taimede, loomade isand. Jumal oli andnud looduse inimese valitseda.Paralleelselt oli olemas pessimistlik inimesesse suhtumine. Inimene kannab endas pärispatu osa, sünnib ise patus, on nõrk ja täis pahesid, annab kergesti madalatele kirgedele järele ja võib seeläbi kaotada Paradiisi pääsemise võimaluse ja langeda igavesse surma. Inimene peab end alandama Jumala ees ja otsima lunastust. Keskaja ikonograafia, mis ühelt poolt edastab, teiselt poolt aga vormib kollektiivset kujutlust, näitab ühe sagedase teemana Hiiobit, s.t. alanlikku inimest Jumala ees. Teda kujutatakse haleda inimvaremena, paisetes ja leeprahaigena sõnnikuhunniku otsas. Lisaks pidi inimene mäletama, et ta on selles vägivaldses ja Saatana trikke täis maailmas vaid ajutine rändaja, kes valmistab oma siinse rännakuga ette olemist igaveses teispoolsuses.
Renessanslik kiri on väga oluline, ladina keeles Antonius von der Buschi epitaaf lõunaseinas 1608 Arent Passer kiviepitaaf aka haruldane Passer oli 16. saj olulisim kunstnik Eestis. Teadmata päritolu, teostes madalmaadelikud jooned. Meisterlik tuntuim teos Toomkirikus (Pontus de la Gordie hauamonument) Dietrich Mölleri epitaaf lõunapool Passeri lähedal - Puunikerdaja Jochim Wernche 1614 - Uhke graafikaga raam, Pilt on väga luterlik (seaduse ja armu ikonograafia) - keskel uus vana testament, all kadunuke Vappepitaafid Üksikisiku mälestuseks, matustel sarga ees, riputati haua lähedale kiriku seinale. Enamasti aadlikele, keskel vapp ja regaalid. Tekstitahvel infoga alati. tippaeg 17. saj. Nigulistes parjud Ackermanni töökojast. 1774 keelatakse kirikusse matmine, selleks ajaks vappepitaafide tava hääbub. Bernt Notke Surmatants 14.s lõpp: must surm algas Itaaliast ja levis Põhja-Euroopasse. neljandik Euroopast suri.
vastasest, kujunes enne Teist maailmasõda välja mitmekülgne ühiskonnakriitiliste joontega isiksus. Postmodernsest ühiskonnast kadus isikustatud kurjus, jättes inimeste saatuse nende endi luua. Riigikord ja maailmanägemus on ajas muutunud ja Kurat on muutunud koos sellega. Iga põlvkonna jaoks on ta võtnud just sellise näo, nagu temalt oodatakse. Kui vaadata telerist postreid, mida nördinud rahvas maailma eri nurkade tänavatel pea kohal kannab, siis on näha, et ikonograafia võimalused on avarad - iseloomulik must vurru-ruut sobib võrdselt hästi nii Clintoni, Jeltsini kui ka Milosevici nina alla. Erinevast ilmaäärest vaadates võivad nad kõik paista Hitleri reinkarnatsioonidena. Kõrvaltvaatajale võib ainult segaseks jääda, miks see saksa saatan iseendaga riidu on läinud. Neile aga, kes kurjuse on ära tundnud, olgu nad siis serblaste või albaanlaste poolel, pole siin mingit probleemi. Halvad on küll igas mõttes halvad, kuid mitte halvad valetajad
Varapronksiajal olid luksusesemed peamiselt meestekesksed, hilispronksiajal aga tõuseb naiste osatähtsus, arvatakse naisjumalate teket (Prantsusmaal alasti pronksist naisefiguurid) Esemete väljatulekul ei saa enam kindlalt öelda, kas tegemist on ohvrileiu või peitleiuga. Ühtedeks kindlamateks ohvrileidudeks peetakse pronkskilpe, mida on peetud päris ebafunktsionaalsed. Arvamus on tekkinud sellest, et kilbid on olnud kaetud pronksiaja ikonograafia sümbolitega (lind, paat, päike) ning leitud märgaladelt või peitleidudena. Grevensvænge, Taani. Erinevaid figuure, millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. Kinnitatud laeva külge? Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist ketast-päikese sümboolika. Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4
Lineaarkirjatahvlid osutavad rangelt bürokraatlikule kontrollile andami varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada kultuskeskuseks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /.../ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /.../ Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka
Paljud kunstnikud kirjutasid teoreetiliselt oma kunsti ja muusika vahelistest sidemetest ning näituste korraldajad püüdsid teadlikud demonstreerida seda seost. Erik Satie`l (1866 1925) paluti komponeerida "Les Sonneries de la Rose + Croix" ühe juugendnäituse jaoks. Inspireerituna Rossetti poeemist ja maalist "Õnnistatud neitsi" lõi Debussy (1862 1918) "La Demoiselle Elue", mis kanti ette esimesel "Le Livre Esthétique" näitusel Brüsselis 1894. Samamoodi muutus üheks juugendi ikonograafia korduvaks motiiviks tants, mida käsitleti nii erineval moel nagu näiteks Beardsley "Salomés" (1894) ja Franz von Stucki "Tantsijates" (1896). Ühtegi teist tantsijat ei kasutatud nii sageli inspiratsiooniallikana või ei portreteeritut nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka juugendi muusaks. Tema esinemistel Pariisis "Folies-Bergeris" (debüüt aastal 1892) oli kiire ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis
reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b
lilled. Kirde-Indias Gudzaratis on tätoveeringud iseloomulikud kombinatsioonid punktidest ja sümbolitest, mis moodustavad must-reid, mis peavad kindlustama viljakust, eemale tõrjuma kurja silma ja pakkuma igal moel kaitset. Kuigi kopti kiriku keskus paikneb põhiliselt islamiusulises Egiptuses, on ka Jeruusalemmas enklaave, kus püha linna külastajaile kehtib palverännakute tätoveeringute traditsioon. Paljud neist kujundeist, millest mõnedel on kristliku tätoveerimiskunsti ikonograafia seas vasted, kogus kokku John Carswell, kes sai need 1956. a Jeruusalemmas ühe tätoveerija puulõikemiistritelt. Tõendid tätoveerimisest Uues Maailmas piirduvad peaaegu täielikult varaste maadeuurijate etnograafiliste ülevaadetega ning mõnede kujukeste olemasoluga, mille kujundus sarnaneb tätoveeringutega. Põhja-Ameerikas oli tätoveerimine pärismaalaste hulgas valdav ning evis samasugust kultuurilist, vaimset ja sümbolistlikku tähendust, mida on täheldatud teiste
oni, Braunschweigi, Br�sseli, Budapesti, Kopenhaageni, Dresdeni, Genti, Karlsruhe, Kasseli, Madridi, M�ncheni, Oxfordi, Pariisi, Philadelphia, Stockholmi, Viini, Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maailma kunstiloos on Madalmaad saanud vaikelu �anri etaloniks, kus kunstnikud k�sitlesid igat maalitavat elementi ��rmise t�psuse ja terasuse, aga ka poeesia ja s�mbolismiga. Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud
Keskendumine sündmuselel.Absurdi fenomen "reaalses elus". William Eugene Smith Fotoessee. Sõjaga ja sõjajärgse olustikuga seotud teemad. Need tööd avaldati põhiliselt fotoajakirjanduses. Ei saa olla teist maailmavaadet kui humanism- usk pildi võimesse elu muutma. Koputab südametunnistusele ja paneb mõistma/muutma. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis III: Poliitiline kunst Kunsti ja poliitika vastandlikkus ja kokkupuutepunktid. Ajaloolis-poliitiline ja päevapoliitiline ikonograafia 90te kunstis. Kunstipoliitika. Mängu ja tegelikkuse vahekord poliitilises kunstis. Institutsionaalsed sanktsioonid paljastatakse ajalooliselt ning sotsiaalselt konstrueeritud piirid näiteks avalikkuse ning privaatse vahel. Pooldatakse mõtteviisi, et inimeste kunstiline maitse võib vastavalt klassile, rahvusele, seksuaalsele orientatsioonile või soole erineda Üle pika aja pole kunstnik enam emotsionaalne lollike kes kulmineerib linnulaulu ning nuusutab lilli vaid võtab oma töödega
kujul paberkandjal, magnetlindil, fotol, kinofilmil või ikonograafilisel kujul (kujutav dokument, mis pole foto; annab infot inimeste elulaadi kohta. Näiteks kunst, maalid, keraamika, portselan). Dokumente on võimalik liigitada, lähtudes erinevatest alustest: 1. fikseerimise viisi järgi. Näiteks käsikirjalised dokumendid, trükitud dokumendid, fonodokumendid (salvestus magnetlindil), salvestus kinofilmil, ikonograafia. 2. koostamise viisi või eesmärgi järgi. Sihipärased dokumendid ehk provotseeritud dokumendid, kus uurija palub kellelgi see dokument koostada, näiteks palutakse kellelgi oma elukäik kirja panna (memuaarid, päevikud). Mittesihipärased dokumendid on koostatud sõltumatult uurija tahtest ja eesmärkidest, näiteks personaliosakonnas olevad dokumendid isiku töökäigu kohta. 3. personifitseerituse taseme alusel. Ametlikud (näiteks internetti üles pandud
kirikuorganisatsiooni võimu alla. Ristimine võis aset leida nii lääne- kui idapoolsete naabrite juures. Milline see usk oli? Kas katoliiklus või õigeusk. Osa eesti keele kristlikust põhiterminoloogiast on vanavene laensõnad: rist, ristima, paast. Idapoolsed eestlased tundsid neid mõisteid enne 13. sajandi algust. Arheoloogilises aines väljendub kristlus peamiselt kaheti - matmiskombestik ja esemete, ehteasjade ikonograafia. Matmiskombestik 11-13. sajandil oli väga eripalgeline. Kristlikud mõjud ilmnesid ehete kujundamisel, näiteks ripatsid, mis kannavad ristida. Harvemini kohtab ehetel "Thori vasarat." Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses- Väga hüpoteetiline, sest pole teada milline oli muinasühiskond tegelikult. Kuni 19. sajandini käsitleti vallutuseelset ühiskonda väga primitiivsena. 13. sajandi vallutamine ristisõdijate poolt kui uue maailma koloniseerimine
Dokumentide liigid (allpool) Sotsioloogias nim dokumentideks kõikvõimalikke informatsioonikandjaid, mis esinevad alljärgneval kujul: paberkandjal, magnetlindil, fotol, kinofilmil, ikonograafialisel kujul (dokument mis ei ole foto). Dokumente võimalik liigitada lähtuvalt erinevatelt alustelt. · Fikseerimise viisi järgi - käsikirjalised dokumendid, trükitud, fonodokumendid (salvestusmagnet lindil), salvestus kino fotolindil (visuaalse info allikas), ikonograafia. · Kuidas ja millisel eesmärgil koostatud (sihtotstarve) sihipärased e provotseeritud dokumendid e tellitud dokumendid (uurija palub kellelgi see dokument koostada, nt kellegi elukäigu kirjapanemine) ja mittesihipärased dokumendid (koostatud sõltumatult uurija tahtest või eesmärkidest, nt personaliosakonnas olevad andmed töökäigu kohta) · Isiksustamise (personifikatsioon) taset arvestades ametlikud (nt ametkonnas ja
Peale olustikulise vaatluse on kõik ülejäänud teaduslikud vaatlused. Teadusliku vaatlus aitab koguda infot selle objekti kohta, mida tahetakse lähemalt uurima hakata. Pärast vaatluse läbiviimist kergem püstitada hüpoteese ja kergem määrata keda ja kuidas uurida. DOKUMENTIDE ANALÜÜS: Dokumendi mõiste sotsioloogias: Liigid: käsikirjalised trükitud salvestus magnetilindil hääl, fonodokumendid salvestused kino ikonograafia kõik, mis on käsitsi valmistatud (vaasid jne) Sihipärased; mittesihipärased Isiklikud, mitteisiklikud Ofitsiaalsed (ametlikud), mitteametlikud Esmased; teisesed dokumendid ISESEISEV RÜHM Massikommunikatsiooni (raadio, ajakirjad, ajalehed, TV, kino jt) materjalid. Kontentanalüüs: Mõttelised e. kvalitatiivsed ühikud mõisted, nimed, teemad N: võtame ette ajalehe ja hakkame uurima ja otsima infot töötute kohta. Arvestus e
osutavad rangele bürokraatlikule kontrollile selle varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada ka kultuskeskusteks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid tähtsat rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. Poliitilise võimu korraldusest ei tea me midagi kindlat. Arvatavasti jagunes Kreeta linnriikideks eesotsas losse valitsevate preesterkuningatega. Knossos oli linnade hulgas
annaabi.ee 
