aastal Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. Hakkasid levima põhimõttelised uuendused, nagu maaparandus, viljavaheldussüsteem, täiustatud põllutööriistad, uued põllukultuurid (kartul, ristik) jne. Mõisate kaudu jõudis see kõik järk-järgult ka taludesse (entsüklopeedia 1998). 9 Rahva toidumajandusse tõi suure muudatuse kartulikasvatuse levimine 19. sajandi alguspoolel. Kartul sai Eesti põldudel võrdlemisi üldiseks, leevendades ikaldusaastate näljahädasid. Talupoegade toidulaual omandas kartul tähtsa koha, mõisate viinaköökides hakati kasutama seda vilja asemel (entsüklopeedia 1998). Maakäsitöö Aastatad 1700-1816 on käsitööliste andmete kohta ulatuslikud. Käsitöölisi oli rohkesti kirikute, kõrtside ja mõisate läheduses. Mõnes käsitööharus, nagu puutöös, kudumises, riidevärvimises, saavutasid maakäsitöölised suure oskuse ning nende tooted levisid naabermõisates ja linnaski
- Palli hinnangul oli Eestis enne näljaaastaid 350 000- 400 000 elanikku ehk 55 aastaga kasv 2,9% korda ja vanusepüramiid soodne · Sakslasi 2-3%, rootslasi 1,5-2% ja kokku mitteestlaste osakaal u 6-7% II. Demograafiline katastroof(1795-97) · ,,Suur nälg": massihukk ikaldusaastate tõttu - Kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis · Nälg, tüüfus, düsenteeria laastasid eriti sulas- ja popsirahva hulgas · Ikaldus- ja näljaaastad ning demograafiline katastroof oli ka Rootsis-Soomes, kuhu Baltikumi vilja eksporditi
Soome majandusareng (1815-1914): arenes karjamajandus ja metsatööstus Majandusliku autonoomia eelised (oma riigieelarve, valuuta seoti kullastandardiga 1878, tollipiir Venemaaga). Takistuseks esialgu merkantilistlik vananenud seadusandlus (nt maakaubanduse keeld kuni 1859 ja tsunftiseadus kuni 1868). Täielik ettevõtlusvabadus (1879). Oluline Saimaa kanali (1856) ja raudteede ehitamine (I 1862). Traditsioonilise põllumajanduse kriis 1860.aastatel ja karjamajanduse areng 1866-68 ikaldusaastate tõttu suured näljaaastad. Suri 8% (115 000 inimest): nälg ja haigused. Järeldused: Soomes ei tasu toota teravilja, vaid spetsialiseeruda pigem karjamajandusele Algas odava rukki import Venemaalt (1914 täielik sõltuvus Vene teraviljast). 1870.aastatest arenes karjamajandus. Piimandus ja või eksport Venemaale ja SB´sse. 1910 40 % Soome põldudest kasvas hein (loomasööt). Soome jäi põllumajandusmaaks 1914 - 71% Metsatööstus Soomes ,,Roheline kuld": uus jõukuse allikas
annaabi.ee 
