Kuigi pärsia usundist on vähe teada, sarnaneb see siiski kõige enam iisraellaste usule. Mõlemas usundis käis võitlus hea ja kurja vahel, õigeid ootas paradiis, halbu aga põrgupiin ning mõlemas usundis oli ette määratus headuse võit kurjuse üle. Kuid sarnasusi võib leida ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka raligioonidega. Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu. Ka iisraellastele oli nende jumal suureks eeskujuks. Erinevalt Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka jumalatest, puuduvad Jahvel aga inimestele omased pahed. Jumal on täiuslik ning ka inimesed peavad püüdlema selle poole. Kreeka ja Idamaade religioonid on sarnased ka selle poolest, et jumalatele püstitati pühakodasid. Nii Kreekas, Mesopotaamias, Egiptuses kui ka Juudamaal rajati jumalate meeleheaks templeid. Templis oli tavaliselt ka altar, kus sai jumalatele ohverdada, et heastada oma halbu tegusid
puuvilju, väikseid soolarõngaid, värskeid datleid, kartulikrõpse ja muud. Lisaks veel mitut sorti värskelt pressitud mahla, jäävett sidruni ning mündilehtedega ja juurviljakorvi vastavalt sellele, mida hooajal leidub (melonid, viinamarjad, virsikud jne). Peale sellise tõsise eelroa aga pakutakse päris einet. Külaline, kes pole jätnud oma kõhtu tükikestki vaba ruumi, on nüüd püsti hädas. (Sellised... 2001:43) Tõeline kikerhernepasta on aga traditsiooniliselt vaid iisraellastele omane toit. Selle kõrvale joovad nad vanamoodsat lahustuvat Café-Elite´d, mis turistidele tavaliselt ei maitse. Peale selle armastavad nad kõiksugu krõbisevaid asju närida. Üks sellistest on bamba, mis koosneb maapähklivõist ja maisist ning mida nad närivad juba teismeeast. (Sellised... 2001:43) Veini tarvitati varasemal ajal vaid usutalituste ajal, kuna see maitses nagu klaasipesuvedelik. Õlletki valmistati ise ja see pani pea ringi käima. Kui
Abrahamist, kes olevat rännanud Kaananisse Mesopotaamiast. Iisraellaste jumal Jahve sõlmis Aabrahamiga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa nende valitsuse alla, vastutasuks aga nõudis vastuvaidlematut kuuletumist ning lahtiütlemist kõigist teistest jumalatest. Jahve oli seega Vana Testamendi järgi iisraeli rahva ainus jumal, iisraellased tema poolt välja valitud rahvas ja Kaanan iisraellastele Jumalast tõotatud maa. Hiljem, kui iisraellased olid tagasiteel Egiptusest Kaananimaale, kinnitas Jahve Siinai mäel lepingut iisraellaste toonase juhi Moosesega. Aabrahami, Egiptuse orjapõlve ja Moosese lugudele järel esitab Vana Testament üksikasjaliku ülevaate Kaanani vallutamisest, riigi tekkest ja jagunemisest, ning kogu iisraellaste järgnevast ajaloost Pärsia võimu perioodini välja. Lisaks ajaloole sisaldab Vana
jumalariigi. Moosese seadus ja Jeesus Iisraellased uskusid, et nende ainujumal - Jahve - oli sõlminud nende esiisa Aabrahamiga lepingu, mille kinnitas hiljem Siinai mäel iisraellaste toonase juhi Moosesega. Lepingus kirjeldati, kuidas Jahve lubas iisraellasi edaspidi toetada ja anda neile ka Kaananimaa, nõudes vastutasuks jäägitut kuulekust ja kõikidest teistest jumalatest lahtiütlemist. Sõlmides lepingut, olevat Jahve andnud iisraellastele ka nende seaduse, mis iisraellaste meelest olid üksteisega tihedalt seotud. Nimelt seadustest täpne kinnipidamine tähendas ka lepingu järgimist. Seaduse olulisima osa moodustasid kümme käsku ning üksikasjalikud ettekirjutused kõige erinevamates eluvaldkondades. 1. saj pKr tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus(heebrea keeles "Jahve on päästmine"), kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Ta tõlgendas
üllatusrünnakuid tankide vastu tegema ja sildu üle kanali ehitama. Kuue tunni jooksul ületas kanali pea 80 000 Egiptuse sõdurit. Iisraeli õhuvägi proovis läbi viia mitmeid rünnakuid, et takistada sildade ehitamist, kuid nad löödi õhutõrje poolt tagasi. 8 oktoobril Shmuel Gonen, Iisraeli lõunarinde komandör (kes oli ametisse astunud kolm kuud varem, pärast Ariel Sharoni erruminekut) andis käsu vasturünnakuks end maasse kaevanud Egiptuse vägede vastu Hizayon'is, see aga osutus iisraellastele katastroofiliseks. Ööhakul püüdsid egiptlased taas rünnata, aga nad peatati sõjatõttu ametisse taasasunud Ariel Sharoni 143'da Soomusdiviisi poolt. Lahingutegevus hakkas seejärel tasapisi raugema, kumbki pool ei soovinud enam teise vastu suurt rünnakut ette võtta. Tänu katastroofilisele Goneni rünnaku ebaõnnestumisele, toodi erust välja Chaim Bar Lev, kes hakkas Gonenit asendama. Pärast mitu päeva kestnud ootamist alustasid Egiptuse väed 14 oktoobril taas ründamist
annaabi.ee 
