Keskaja linnas
levimispaik.
Liiklusummikud ei ole ainult meie aja omapära. Toona oldi kitsad tänavad tuubil täis
kaupmeeste lette, seal liikusid lambakarjad ja vankrid, sagis rändkaubitsejaid-kõik püüdsid
endale kohta ja teed teha.
Tänav kujutas endast kõvaks tallatud maapinda, mille keskele oli roiskvee äravooluks
kaevatud rentsel. Vihma ajal sumpasid inimesed ja loomad poris. Kanad, sead ja koerad sõid
toidujäänuseid, mida vedeles peaaegu kõikjal. Nõude- ja ihupesuvesi heideti enamasti otse
tänavale. Ka ümberkaudsed jõed ja ojad olid olmejäätmetest reostatud.
Linnakodanikud:
Alates 10.-11. sajandist hakkasid linnad üsna kiiresti kasvama. Sinna asus elama
rohkesti käsitöölisi ja talupoegi. Need, kes ei leidnud endale linnamüüride vahel eluaset,
seadsid end sisse müüride taga nii öelda eeslinnades.
Linn ja selle elanikud moodustasid muust ühiskonnast eraldi seisva maailma.
Linnarahvas tunnetas vajadust kuuluda ühtsesse kogukonda
annaabi.ee 
