viha ja vägivalda mõisnike vastu. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt tapetutele mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid, näiteks Päts, Teemant, Martna, põgenesid terrori eest välismaale.
veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks). Surmanuhtluse (reeglina pea maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega vastavalt süü astmele. Levinuim karistus oli 15- 20 paari vitsu kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15 paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil kindlaks teha. Erinevalt Euroopast oli Eesti nõiaprotsessides süüdistatavate sooline koosseis olulisel määral erinev- kui Euroopas oli naiste osakaal 2/3 (kohati ka üle 80%, samal ajal näiteks Würtzburgis
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, ...
Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus täie hooga. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi parlamentaarse võitluse kogemused. Arvan, et 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti ühiskonna arengule kaasa.
Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järeleandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine .Revolutsiooni haripunkt oli möödas aga järgnevadki aastad olid rahutud. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. Kuidas me ka 1905
300 Spartalast Spartas hakati lapsi õpetama juba seitsme aastaselt. Neid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr
rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid,
sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud sunnimaised talupojad. Loonusrendi-raharent linnastumise ajal. Vabaks osta, linna põgeneti, rentnikuna külla edasi.. Talupojad enamasti kirjaoskamatud. Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus. Lepiti traditsiooniliste kohustuste ja kommetega. Sügavalt usklikud. Kristlik kommetega põimunud.
(Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega). Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest. Maa mida nad haridis kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja sunnitud isanda heaks tööd tegema: haridsid põlde või maksid andamit. Õiguslik:Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Talupoeg maksis andamit? Isanada ülesanne oli teda kaista. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2 argumendi/näitega). Linnu oli vähe ja kaubandus nõrgalt arenenud, seega olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa eluks tarvilikuga. Mõis oli seega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. 14
Tartust, Jaan Tõnisson 22.Kes oli ja milla sai Eesti esimeseks presidendiks? Konstantin Pärts, aastal 1938-1940 23. 20.saj alguses tekkis Postimehele Tallinnas võistleja, nimetage see. ,,Teataja" 24. Kes alustasid 1905.a vabrikutööliste eeskujul streiki? Mõisamoonakad 25.Nimeta esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Eesti rahvameelne eduerakond 26. Mis oli karistussalga eesmärgiks? Tappa inimesi, kes mõisteti kohtu poolt surma, karistada inimesi ihunuhtlusega. 27.Kes olid enamlased? Bolsevikud,kommunistid. 28. Nimeta 1913.a enamlaste ajaleht? ,,Kiir" 29.Oktoobri manidestiga kutsuti kokku rahvaesindus, kuidas seda nimetati? Riigiduum 30.Millistes linnades loodi esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid? Tallinnas ja Tartus. 31.Millal algas Esimene maailmasõda? 1914. aastal juulis 32.Mis osa oli Eestil sõjas? Eesti muutus rindelähedaseks tagalaks, kus paiknesid reservid ja kus moodustati, varustati ja õpetati välja uued väeosad. 33
ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus
saab tsaari riik, vanad harud takistasid uusi tekkimast, vanad poliitilised olud takisatsid ühiskonna arengut. 14. oktoober-Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes. Sellele järgnes veretöö 16. oktoobril, kus sõjavägi avas tule streikivatele töölistele. Hiljem saadeti Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge, kehtestati sõjaseisukord, kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte, palju inimesi mõisteti surma, karistati ihunuhtlusega ja saadeti sunnitööle, keelati mitmete ajalehtede ilmumine, suleti erakondi. Milliste sündmustega on seotud: von Sievers, Sergei Sahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? Von Siver-kohaliku mõsiniku salk, mis hukkas revolutsioonis inimesi (Viljandis) Sergei-õigeusu levitamine, venestamine. (ehitas Vene õigeusu kirkuid eestisse) Orlov-revolutsioon, likvideeris Läänemaa rahutused Mihhail Zinovjev-venestamine, vene keelne haridus.
kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma isandast-feodaalides 2)olid sunnismaised 3) nad harisid põlde või maksid andamit 4)isandal oli talupoja üle kohtuõigus,õigus ihunuhtlusega karistada ja ka surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma loonusrenti- pool oma põllusaagist KESKAEGSED LINNAD a) valitsemine 1)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid
langetamisel üsna palju võimu. Tavaliselt selles, mis puudutab majapidamise väljaminekuid, laste kasvatamist ja hariduse andmist ja ka mõnikord laste abielu korraldamist. Mehed vastutavad perekonna materiaalse heaolu eest. Väga vähestel naistel on töökoht ning naised, kes käivad tööl töötavad ainult naiskollektiivides. Mehed hindavad oma peres oma emasid väga kõrgelt ja austavad neid väga. Araabia riigis on keelatud abielu rikkumine, selle tagajärjel võidakse karistada ka ihunuhtlusega. Araabia inimesed ei pea kunagi ajast kinni ja selleks puudub näiteks bussidel ajagraafik. Buss väljub siis, kui buss on täis. Seetõttu pole mõtet küsida, mis kell buss väljub. Ajagraafikust ei peeta kinni, suhted on tähtsamad kui ajagraafik. Araabia rahvas on väga tormakas rahvas, sest nad armastavad vahele trügida ja teiste juttudele vahele segada ning nende suhtlustes esineb palju hääli korraga. Kui
· Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis
Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud.Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest. Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit.Isandal oli õigus talupoja üle kohtu mõista ja teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Koormised kuna talupoegade maa kuulus enamasti isandale , siis pidid talupojad selle kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma. Koormised erinesid piirkonniti, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ja muutusid aja jooksul. Kui suuresti need kujunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidamises ehk mõisas.168-187.Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp
mõisniku omavoli pärast Pärast Põhjasõda oli talupoegade kasutuses rohkem maad Kasvasid koormused, eriti tegu Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa vajadustele 18.saj. Viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, tervailjast viinaajamist ning müüsid viina Vene turul oma mõisade kõrtsides Kehtis piiramatu kodukariõigus Üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega Mõisakoormistele lisandusid 18.saj. Lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust 1781 korraldati Eesti ala esimene hingeloendus 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I kehtestatud 1724 a. Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele
oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Talupojad ja mõisamajandus Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli õige vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias. Enamik talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku. Küla suurus varieerus mõnest perest peaaegu väikelinna mõõtmetes asulani ja mõned neist olid ka kindlustatud. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest,
· Armastusluule daamikultus (rüütel truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi (Guenevere)) · Pt21.1 Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust. · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni · Pt21.2 Põhjendage väidet "Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand". · Talupojad harisid mõisapõlde (teotöö) ja varustasid mõisa kõige eluks vajalikuga · Loonusrent peaaegu pool põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut?
Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). · Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Kultuur KIRJANDUS : · Eduard Vilde · August Kitzberg · Juhan Liiv · Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegelased : G. Sutits ja F. Tuglas SAAGEM EUROOPLASTEKS JÄÄGEM SEEJUURES EESTLASTEKS. · Oskar Luts · Anton Hansen Tammsaare · Marie Under KUJUTAV KUNST: · Maalikunst : Johann Kölner, Ants Laikmaa
Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisa ja 40 viinavabrikut, eriti rohkelt Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta 400 inimest. Lisaks mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale. Kahe revolutsiooni vahel Tooge näiteid eestlaste edust järgmistes valdkondades: Poliitika Kultuur Majandus *Saavutasid edu *Õpe eesti keelne, haridusseltsid, lubati asutada *Mõisamajandus 2/3 kohalikes emakeelseid erakoole ja algkoole (Eesti Noorsoo *Talumajandus: 83% talumaast
boikoteeriti viinapoole ja kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salke. 11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise rahvaasemike koosoleku, kuid Harjumaal kehtestati eelõhtul sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama.Eestis tegutsesid karistussalgad ja hukkasid eeluuimise jkohtuta 400 inimest, sadu saadeti sunnitööle, karistati ihunuhtlusega.1908.a tühistati sõjaseisukord, kuid siiski jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilised meeleavaldused keelati, omaalgatuslikud organisatsioonid suleti. 1906. a avati Eesti Tütarlaste Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool tartus, mis oli esimene eestikeelne. 1909.a asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum. Eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond kasvas. 1916.a leidis tööstuses tööd 50 000 inimest. Suurimateks
Kasvasid koormised, eriti tegu (19. sajandi alguseks umbes 85% koormiste väärtusest). Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa vajadustele. 18. sajandi viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, teraviljast viinaajamist ning müüsid viina Vene turul ja oma mõisade kõrtsides. Praagaga nuumati Peterburi turu tarbeks härgi. Kehtis piiramatu kodukariõigus, üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega. Talupoeg elas rehielamus, tema kodune vara ja tööriistad olid puust, kodus tehtud, rauda kasutati vähe. Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat)
sõjaseisukord • 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mitme salgana mõisaid rüüstama • kokku rüüstati Eestis 160 mõisat Karistussalgad • kogu maal kehtestati sõjaseisukord • tegutsesid V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad • eriti kurikuulsaks sai K. von Sieversi salk • sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega • tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine • paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku • 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga” • keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud
nõrkade eest hoolitsemine (põhimõtteks oli- ,,iga küla toidab oma sandid ise"). 1856 aasta Eestimaa talurahvaseadus 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse järgi jäi mõisnikule mõisamaast umbes 1/6 osa, talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest, või talupoegadele päriseks müüa. Alates 1865. aastast ei tohtinud mõisnik talupoega ihunuhtlusega enam karistada. Aastal 1856 moodustati talurahvaasjade komisjon tagamaks seaduse täitmist. 1868. aastal lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ning mindi täielikult üle raharendile. 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseksmüümist. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud
sõjaväkke pikaks ajaks(?). - Lisaks olid veel kogukondlikud koormised(teedeehitus) ja kirikumaksud. Uued majanduslikud raskused panid aadelkonda uuesti üle vaatama talupoegade olukordi. 1856. a avaldati uus talurahvaseadus: - Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. - Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. - 1865. ei võinud mõisnik enam talupoega karistada ihunuhtlusega (kodukariõigus). - 1868. lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ja mindi üle täielikult raharendile. - Talusid hakati päriseks ostma, mõisnik ise valis kellele müüs maa ja talu. 2. Talurahvaseadused: · Clas Toti määrus 1668. avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus P-E, Gustav Oxenstier.
Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad. Tapeti üle 300 inimese. K. von Sieversi salk hukkas Viljandis 53 inimest. Sõjakohtud mõistsid surma üle 500 isiku. K. Pätsi surmanuhtlus asendati aastase vangistusega. Sadu saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, karistati avaliku ihunuhtlusega. Eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati järeleandmisi, keelati ajalehtede ilmumine. Paljud põgenesid välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni. Eestimaa kubermangus toimus 1906 aastal üle 2000 erineva vastuhaku. 1908 kaotati sõjaseisukord, kuid kehtestati ,,kõvendatud valvekord". Ajakirjandust tsenseeriti ning lugupidamatust valitsuse suhtes karistati väljaande sulgemisega. Ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone keelati
kultuurtaimed ja vahendid. Mõisnikud ei olnud huvitatud uute meetodite kasutuselevõtust, sellepärast oli mahajäämus. 14-16 saj ka kultuuriselt midagi head ei olnud. Usupõhimõtted jäid neile väga kaugeks. Talupoja enda kultuur on ka meie jaoks suhteliselt tundmatu, sellepärast, et sakslased ei olnud huvitatud kirjapanekust. Eesti aladel 14-16 saj nõiajaht eesti aladel. Põletamist vähem kui mujal Euroopas. Suuremas osas piirduti avaliku karistusega.(häbipost jms) või ihunuhtlusega. Kogu elatustase ja ühiskonnakorraldus oli kindlasti parem enne vabadussõda!! Kõige iseloomulikumad jooned Liivimaale: 1)Soine maa-ala, aga küllaltki viljakas 2)Rahvas, kes on ristiusustatud, ei tea tegelikult jumalast midagi. 3)Palju kasu kauplemisest. Välja veeti vilja,lina,vaha,kalleid karusnahku ja sisse veeti nahka, soolatud,suitsutatud kala. 4)Ühiskonnas olid austatud rikkad ja kaupmehed, mitte aga õpetlased. 5)Jõukamad kodanikud pärit Saksamaalt.
Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised? Teokoormiste järsk kasv miks? MÕISATEGU talupoegade kohustus töötada mõisa põllul ja majapidamises Sunnismaisuse kujunemine Mõisatöö võttis suurema osa talupoegade ajast Ametisse mõisasundijad: 1) Kubjas teotööliste töölesundija ja karistaja 2) Kilter - kupja lähim abiline KODUKARIÕIGUS mõisniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi ihunuhtlusega Talupoegadel kujunes mentaliteet mõisa köis, las lohiseb! Kas talupojad leppisid teokoormiste suurenemisega? Sunnismaisuse kasv Talupoegade põgenemine Mõisnike kokkulepped: mees või võlg Kujunes välja sunnismaisus talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole Põgenenud talupoegade tagaotsimiseks seati ametisse adra- ja haagikohtunikud 1507.a. võeti eesti talupoegadelt relvakandmise õigus Pärisorjus
rahvaasemike koosoleku (Tallinnas). 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati 160 mõisat ja 40 viinavabrikut. Mässu lõpetamiseks kehtestati ülemaaline sõjaseisukord, võim anti sõjaväele. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Karl von Sieversi salk lasi Viljandis maha 53 süütut inimest. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma. Sadu inimesi saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Rahvuslikud liidrid (Päts, Teemant, martna jt.) põgenesid välismaale. KAHE REVOLUTSIOONI VAHEL Poliitilised olud Sõjaseisukord tühistati alles 1908. aastal. Jätkus kirjasõna tsenseerimine. Poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud. Suleti revolutsioonipäevil omaalgatuslikult loodud organisatsioone. Ainsa legaalse erakonnana jätkas Eesti Rahvameelne eduerakond. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtumise enda kätte.
eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist ühines Rahvuskoguga, nimetati end ümber Asutavaks Koguks , mis pidi vastu võtma uue põhiseaduse. Seeoli esimene tugev löök vana korra pihta. Revolutsioon polnud enam kaugel. Suur Prantsuse Revolutsioon Sõdurid, kes polnud rahul oma väikse palga ja ihunuhtlusega, hakkasid vennastuma rahvaga, kes viimasel ajal oli hakanud huvituma poliitikast ja jälgis huviga Versaille's toimuvat. Louis XVI oli hädaohtu haistes lasknud Pariisi ümber koondada 20 000 mehest koosneva armee, kellest arvati, et neid kasutatakse Asutava Kogu laialiajamiseks.Esimesed ohvrid nõudis revolutsioon 12. juulil, kui ärritunud rahvahulk hakkas sõjaväge kividega pilduma, mispeale avati tuli. 13. juulil kõlasid Pariisis häirekellad ja algas
mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga".
Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse. 15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused
Agraarühiskond-keskaegne ühiskondoli agraarühiskond, e elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nmad tootsid ka valdava osa ühiskonna rikkusest. Talupoegade õiguslik seisund- Lääne-Europa talopojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, õigus teda ihunuhtlusega karisada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talopegi oli õige vähe. Mõisamajapidamine- Mõis-oli naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. Teopävi nõutiigalt perelt enamasti mõne nädala jagu aastas. Loonusrendina pidi talupoeg mõnel pool maksma peaegu poole oa põllusaagist. Sellel lisandus kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid
Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%) elasid maapiirkondades ja tegelesid põlluharimise ning karjakasvatusega. Ka enamiku väikelinnade elanike hulgas oli palju põlluharijaid. Talupojad elasid enamasti feodaalile või mõnele kloostrile (kollektiivne feodaal) kuuluval maal ja tasusid selle kasutusõiguse eest koormiseid. Isandal oli oma talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõim, sealhulgas õigus neid ihunuhtlusega karistada või isegi surma mõista. Varakeskajal (5.-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale
Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%) elasid maapiirkondades ja tegelesid põlluharimise ning karjakasvatusega. Ka enamiku väikelinnade elanike hulgas oli palju põlluharijaid. Talupojad elasid enamasti feodaalile või mõnele kloostrile (kollektiivne feodaal) kuuluval maal ja tasusid selle kasutusõiguse eest koormiseid. Isandal oli oma talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõim, sealhulgas õigus neid ihunuhtlusega karistada või isegi surma mõista. Varakeskajal (5.-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja
Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud. Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone Enamlased- illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust. Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918
parlamentaristlikuks. Suur Prantsuse revolutsioon 14.juuli 1789-1799 Prantsusmaa valitsemine oli jäänud valgustusest puutumata. Valitses agraarühiskond. Toimis feodaalkord. Maadel oli senjöör ning talupojad rentisid maad. Feodaalne maaomand oli astmeline kuningas oli kogu Prantsusmaa omanik, suurfeodaal oli hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik. Talupojad olid isiklikult vabad ja neid ei karistatud ihunuhtlusega. Kohtuvõim kuulus feodaalile, absolutismi ajal läks see kuninglike kohtute kompetentsi. Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule
Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud. Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone Enamlased- illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust. Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918
Oli plaan ka teistesse mõisatesse edasi minna. Südnmused jätkuvad 4 juunil. Sõjavägi koosneb nüüd 1100 mehest. Talupoegadel nendega kokkupõrget ei ole, meeleolu on hoopis midagi muud. Mahtra mõisas toimub ka välikohus. On 65 otsest kaebealust, neist 60 mõistetakse surma. Seda otsust 46 tegelikult täide ei viida, keiser annab paljudele talupoegadele armu. Surmanuhtlus asendatakse üsna karmi ihunuhtlusega, mis on veel hullem kui mahalaskmine. 44 talupoega saavad ihunuhtluse osaliseks, kahele neist määratakse 1000 kepihoopi, 6-le 600, 4-le 400. Üsna jõhker karistamine toimus. Inimene, kui ta üldse ellu jäi, oli tõenäoliselt pärast sandistatud. Mitmed talupojad on mõistetud ka 10 aastaks sunnitööle, osa saadeti ka Siberisse. Tulemus oli äärmiselt julm. Mahtra sõda on innustanud mitmeid teisi mõisaid, üsnagi sarnaseid, aga mitte nii ulatuslikke ülestõuse oli veel
üle kaheksa aasta. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrK-s nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Subjekti osas on väga olulise tähtsusega kriminaalvastutuse iga. Keskajal käsitati Euroopas, et laps on väike täiskasvanu ning laialdaselt levinud tava kohaselt karistati lapsi igal pühapäeval ihunuhtlusega pattude eest, mida nad nii kui nii hakkavad järgneval nädalal toime panema. Kaasajal on määravaks teovõime, mis on deliktivõime ehk vastutusvõime sisuks. Seega, arvestades sotsiaalse küpsuse astet seonduvalt teovõimega kuulub kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toimepanemist on jõudnud teatud vanusesse. Rahvusvaheliselt on tänapäeval üldtunnustatud, et täiskasvanuks loetakse isik, kes on
pesta hambaid, kuid täiskasvanutele muutub see sageli väga meeldivaks toiminguks. Niisamuti on ka käitumisreeglite ja seaduste täitmisega: paljude jaoks on see enesestmõistetav ning nad ei arva, et see nende vabadust piiraks. Stoitsismi seisukohalt võiksime öelda: neil on mõistlikud tahtmised, nad on piisavalt targad. Saatuse kõikvõimsuse tunnistamisega võivad muidugi tekkida ka teatud probleemid. Näiteks kord, kui Zenon karistas üht orja varguse eest ihunuhtlusega, õigustas ori end nii: Mulle oli saatusest määratud varastada! Siin ei jäänud Zenon vastust võlgu, üteldes: Ka peksa saada oli sulle saatusest määratud. 4) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 128 138 http://www.hot.ee/indrme/skeptiku.htm Skeptikud moodustasid VanaKreeka filosoofilise koolkonna, mille rajajaks on Pyrrhon Elisest (u 365 275 e.m.a). Argiteadvuses on levinud ettekujutus skeptikust kui kõiges kahtlejast
Ka Piibel ütleb, et just sohilapsed on need, keda hellitatakse; seaduslikke poegi, kes peavad edasi viima perekonna traditsioone, karistatakse (Heebrea 12:8). Toomas Pauli raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma" (2009) on selgitus, miks olid karistus ja kasvatus samatähenduslikud sõnad. Paidagogas (< kr pais `poiss; laps` + ago `juhtima, juhatama`) oli ori, kellel oli õigus ja kohustus tulevast isandat ihunuhtlusega "kasvatada". Karistust kui pidurdavat kasvatusvahendit kasutatakse siis, kui kasvatatav ei täida nõudmisi või rikub käitumisnorme ja -reegleid. Karistus peab seostuma väära käitumisega ja muutma selle ebameeldivaks, nii et valiku ees seistes otsustataks soovitava käitumise kasuks. Karistuseks võib olla kõik, mida sellena tajutakse, näiteks laitus, jahe suhtumine, rangus, ähvardus, millestki ilmajätmine jms. Mis on karistuse mõte?
annaabi.ee 
