Tõde ja Õigus II Terve tekst
kardan, et lobisen nad kogemata välja."
,,Peate õppima saladusi hoidma," ütles Ramilda elutargalt. ,,Saladused on suur varandus, aga
kuis te siis ilma varanduseta tahate elada! Ega te ometi igavesti taha siin leiba lõigata ja
taldrikutega kolistada. Nii siis, kuulake: tädi ja isa tahavad mind Saksamaale saata, aga mina ei
taha minna. Ja teate miks? Arvake."
Millegi pärast hakkas Indrekul süda äkki värisema ja südamevärin laienes kõigisse
ihuliikmeisse.
,,Noh, kas teie ei tea arvata?"
,,Ei tea," sai Indrek vaevalt vastatud, sest südamest levinud värin halvas keelepaelad.
,,Teie suur, suur loll," ütles Ramilda äkki hellatavalt, nagu oleks ka temal osa Indreku
südamevärinast. ,,Teie Tallisman! Me just praegu rääkisime ju. Millest me rääkisime?"
,,Suurest saladusest," vastas Indrek sootuks vaikselt.
,,Ja see suur saladus oli Goethe," ütles Ramilda naerdes. ,,Asi on nimelt ümberpöördud, mitte
annaabi.ee 
