Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates võis Jumal juba inimese maises elus märku anda, kas on õndsaks saamiseks välja valitud. Märgiks oli nt edukus. Eraelus taotlesid kalvinistid, mis tahes lõbustuste piiramist. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis hukata. Sveitsist levis kalvinism Pr, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa kuningas Henri VII(1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud. Henri VII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. 1524
määratud hukatusse (mida näitab ebaedu elus). Calvini ideede toetajad (kalvinistid) loobusid lõbustustest, kirevatest rõivastest (riietuti musta) ja ehetest. Propageeriti lihtsat eluviisi ja töökust, pühapäeval ja kirikupühadel suleti kõrtsid. Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste. Usulisi teisitimõtlejaid kiusati kalvinistlikel aladel taga ja karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis koguni hukata (Genfi linna kutsuti „protestantlikuks Roomaks”). Kalvinism levis Šveitsist Madalmaadesse ja Reini-äärsetele aladele Saksamaal, Prantsusmaale (nim hugenotid), Inglismaale (nim puritaanid) ja Šotimaale (nim presbüterlased). 3.4. Usupuhastus Inglismaal: Inglismaa kuningas Henry VIII (valitses 1509 – 1547) ei pooldanud alguses reformatsiooni ja oli tuline katoliikluse kaitsja. Usupuhastuse ajendiks oli
märku anda, et too on õndsaks saamiseks väljavalitud. Näiteks oli selliseks märgik inimese edukus. Calvin rõhutas, et Vana Testamend õpetuse järgi on elu vaid karm kohuse täitmine. Ka eraelus taotlseid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist. Riietutu musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäeval ja pühadel suleti kõrtsid ning keelati teatrietendused. Kogudusse valitud ametikandjatel oli õigus igalajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kiriku korralduse ignoreerijaid võis oodata isegi hukatus. Ka teise usuliste suhet käitusid kalvinstid sageli karmimalt kui katoliiklased. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadese ja Sotimaale. Kalvinism leidis poolehoidjaid ka Saksamaa Reini- äärsetel aladel. Johann Calvin Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kinungas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel.
jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistusi peeti ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mis tahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Anabaptistid ja Münsteri kommuun Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga
1541. aastal asus Calvin juba Genfis oma õpetust praktikasse rakendama. Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistused toimusid nüüd ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mistahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Lähedastele seisukohtadele vaatamata jäid Zwingli ja Calvini õpetused pikka aega vormiliselt lahku. Zwingli õpetuse pooldajaskond koondus valdavalt Sveitsi idaossa, kalvinistid aga läände. Sveitsi keskosas jäi püsima katoliku usk. Alles 1566. aastal ühendati mõlemad protestantlikud voolud ka vormiliselt (Confessio Helvetica posterior), pannes aluse reformeeritud kirikule. Juba 1559
annaabi.ee 
