KUMKUATS Kumkuats ehk kääbusapelsin Kasvavad kobaratena igihaljastel asteldega põõsastel. Läbimõõt 2-3 cm Koorik on magus, keskosa hapukas Kasvupaigad: Hiina, Lõuna-Aafrika, Jaapan, Iraan, Euroopa (Kreeka) Eestisse imporditakse enamasti Kreekast Eksporditakse sügistalvel Parim kasvutemperatuur +25 Talub kuni -10 Eestis on kõige enam levinud siirupis konserveeritud kääbusapelsinid. Neid kasutatakse ka kätekreemides, moosides, marmelaadis ja kommides.
ka Ü h en d Ame e ri 0 00 0 00 0 00 0 30 0 00 20 0 00 10 0 00 Kumkuats ehk kääbusapelsin Kasvavad kobaratena igihaljastel asteldega põõsastel. Läbimõõt 23 cm Koorik on magus, keskosa hapukas Kasvupaigad: Hiina, LõunaAafrika, Jaapan, Iraan, Euroopa (Kreeka) Eestisse imporditakse enamasti Kreekast Eksporditakse sügistalvel Parim kasvutemperatuur +25 Talub kuni 10 Eestis on kõige enam levinud siirupis konserveeritud kääbusapelsinid. Neid kasutatakse ka kätekreemides, moosides, Click to edit Master text styles marmelaadis ja kommides. Second level
Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. On olemas kaks põhilist puude tüüpi: heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. 3. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike
kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks.
Taimevarre ja leherootsu ühenduskoha vahele tekib kahekihiline eraldusvööde, mis koosneb enamjaolt parenhüümirakkudets. Sügisel elutegevuse vaibumisel nende rakkude kestad korgistuvad ja leht variseb. Pärast lehe eraldumist jääb võrsele lehearm, mis on liigiomase kujuga. Heitlehiste taimede lehtede eluiga piirdub seega vegetatsiooniperioodi pikkusega, milleks on olenevalt laiuskraadist ja liigist kaks kuni kuus kuud. Igihaljastel taimedel on lehtede eluea pikkuseks kaks kuni kümme aastat. Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k
nimetus ,,tähtvili,, ) Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või kõdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline sisu helendab läbi koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. 2.5 KUMKUATS EHK KÄÄBUSAPELSIN Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Tänapäeval on viljelusalaks subtroopilised piirkonnad, kus ka apelsine kasvatatakse, peamiselt Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Iisrael. Kasvavad kobaratena väheste asteldega igihaljastel põõastel. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Neid eksporditakse peamiselt sügistalvel. Säilitada +10-15 C temperatuuril ja 90 % relatiivse õhuniiskuse juures kuni 4
aktiniidia. Poolpõõsasteks nimetatakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas , varre ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Poolpõõsasateks loetakse ka selliseid liike, millel vars küll ühe aastaga puitub, kuid teisel aastal pärast õitsemist ja viljumist sureb, näiteks harilik vaarikas . Heitlehised liigid heidavad igal aastal kõik lehed (või okkad) maha ebasoodsa ilmastiku sabumisel- paras- ja külmas kliimas talveks, troopikas kuivaks perioodiks Igihaljastel liikidel vegeteerivad lehed või okkad mitu aastat ega varise kõik korraga, vaid vahetuvad järk-järgult uutega, nii et taim on kogu aeg roheliste lehtetega kaetud. Kõrguste järgi jagatakse puud ja põõsad viide rühma. Puude rühmad: 1. ülikõrged puud -üle 50m (harilik ebatsuuga, ranniksekvoia, sitka kuusk) 2. kõrged puud -36-50m ( harilik kuusk, harilik mänd) 3. keskmise kõrgusega puud -26-35m ( harilik haab, harilik tamm, arukask) 4
-Enamik taimi on C3 tüüpi, nende lehe ehitus vastab ülalkirjeldatule. -Soojematel aladel kasvab sageli C4 taimi . Nende morfoloogiliseks iseärasuseks on mesofüllirakkude paiknemine tihedalt ümber juhtkimbu, selle tagajärjel moodustub nn. pärg- mesofüll . *Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. *Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). *Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp
nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine. Lehti kasutatakse: 1) toiduks 2) ravimitena 3) looma söödana 4) parfümeerias 5) kiudainete saamisel. Evolutsioonis arenesid lehed kahel viisil: 1) varre väljakasvuna tekkisid lehed sammaldel 2) varte liitumisel ja lamendumisel kõikidel seemnetaimedel. Lehtede eluiga on tavaliselt üks kuni poolteist aastat. Igihaljastel puudel võivad okkad olla kuni 10 aastat. Lehtede varisemine on kaitse vee aurumise eest või vee külmumise eest. Lehtede varisemisel 4 tekib lehe rootsule nn. eraldus kiht, millel rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehe osad on: a)lehe laba b) lehe serv c) lehe roots d) lehe rood. Lehe muudendid: a) avaleht välja arenemata või
100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik
tugikude. Kestad ei puitu. LEHE JUHTKIMBUD: Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud. Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud
Päeval jää sulab, muld vajub kokku. Lõpuks rebitakse taimejuured katki. Kahjustuvad eelkõige nõrkade, pinnalähedase juurestikuga noored taimed. b. Vesi Vee puudus või liig on sagedased põhjused taimede stressi tekkimisel. Liigvee korral mullas tekib anaeroobne keskkond ning taimejuurte hingamine on takistatud. Seetõttu eritab taim mulda rohkesti ogaanilisi happeid ja CO2, mis omakorda nõrgendavad juurestiku arengut. Füsioloogiline kuivus on probleemiks igihaljastel taimedel. Talve lõpus, kevade alguses päike paistab intensiivselt ning soojendab taime maapealset osa ning taimest aurustub intensiivselt vesi. Samas muld on külmunud ning taim ei saa vett kätte ning taime maapealsed osad kuivavad. c) Keskkonnatingimustest võivad stressifaktoriteks olla veel: Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused; Liigne osooni sisaldus; UV kiirgus; radioaktiivne kiirgus
Mõni kord ei olegi temp., mis tekitab puudele küllalt olulist kahju, eriti madal, kahjustuse suurus oleneb siiski puude füsioloogilisest seisundist ja nende ettevamistumisest talvitumiseks.(Laas 1967) Oluline on ka, et juurdekasv lõpeks sügisel õigeaegselt, et võrsed täielikult puituksid, moodustuksid ladvapungad ja lehed variseksid normaalselt. Taimede vastupidavust madalale temp. mõjutab ka oluliselt talvine transpiratsioon. Transpiratsioon jätkub talvel nii igihaljastel okaspuudel kui ka lehtpuudel. Kuid üldiselt määrab liigi 8 külmakindluse ilmastiku iseloom, kasvukoha tingimused, vanus, geograafiline päritolu jne. Mida tugevamini on taim arenenud, seda kergemini parandab ta ka tekitatud vigastused. Seega on vastupidavus madalale temp. paljude tegurite komplitseerutud koosmõju tulemus.(Laas 1967) Siiski tuleb meeles pidada, et ka ülemäära kõrge temp. võib taimedele olulist kahju
Nakkusturundusel on siiani suurim efekt, kui ettevõtte toodet on võimalik haarata kahe inimese vahelisse suhtlusse. See võib hõlmata telefoni, elektroonilisi postkaarte, e-maile, kiirsuhtlust jms., ent sobivad ka mitmed teised viisid. Nakkusturunduse efektiivsust aitavad suurendada: Ajatus ja meeldejäävus Peegeldab seda, kui kiiresti sõnum ajas vananeb ning kui hästi see meelde jääb. Skandaalidele loodud kõmud vananevad ajas kiiremini kui naljad igihaljastel teemadel Toote sobivus Sobib eriti kirglikele toodetele ning uute toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid, uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm. Meetodi kasutustihedus Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib.
Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) ·Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel ·Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oran zikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee
nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud. Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda.
Mandariin Mandariinipuu on üks tähtsamaid kultuurtsitruste liike. Tema maailmatoodang on kahe kolmandiku võrra väiksem apelsinitoodangust. (Kalju,K. 2007:20) Pärineb Lõuna-Hiina ja Põhja-India aladelt ning Filipiini saartelt. Pea kõikides Euroopa keeltes on mandariini ühtvisi nimetatud. Tänapäeval viljeldakse kõikjal soojematel aladel Lõuna-Aasias, Vahemeremaades, USA-s, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Mandariinid ja selle alaliigid kasvavad 4-6 m kõrgustel igihaljastel puudel või põõsastel. Viljad on üldreeglina väiksemad kui apelsinid, enam-vähem ümariku või lapikümariku kujuga, apelsinist varajasema valmivusega ning kergesti eemaldatava koorega. Botaaniliselt on mandariini vili mari, mille mahlakas sisu koosneb 9-12 hõlpsasti eralduvast sektorist. Eelistatakse väheseemnelisi või praktiliselt seemneteta sorte ja alaliike. Rohkeseemnelisuse tõttu on mandariinide sissevedu Lääne-Euroopasse ja
Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest, Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt hüdrofüütidel) või paikneda epidermist sügavamal, süvendis (kserofüütidel). juhtkimp - Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Valgus- ja varjuleht - valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste
jääb veel aktiivsesse kasvufaasi. 11. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Suvehaljad puittaimed langetavad lehti vegetatsiooni lõpul. Lehtede langemine on vajalik: · taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, et katta lehtede kaudu aurunud vee kadusid; · taimelehed külmuksid läbi ja hukkuksid · lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Heitlehiste puittaimede lehed langevad valdavalt vegetatsiooniperioodi lõpus. Igihaljastel puittaimedel aga periooditi aasta ringi 12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arenguijärk embrüa moodustumine. Kuna plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes (embrüonaalses vöötmes), siis nim. neid koos embrüonaalseks kasvuks. Juveniilset arengufaasi võib iseloomustada kui aktiivset kasvufaasi, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Õite moodustumist inhibeeritakse. Taimedel esineb iseloomulikke morfoloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, seda näiteks
sõnumid. Nakkusturundusel on siiani suurim efekt, kui ettevõtte toodet on võimalik haarata kahe inimese vahelisse suhtlusse. See võib hõlmata telefoni, elektroonilisi postkaarte, e-maile, kiirsuhtlust jms., ent sobivad ka mitmed teised viisid. Nakkusturunduse efektiivsust aitavad suurendada: Ajatus ja meeldejäävus Peegeldab seda, kui kiiresti sõnum ajas vananeb ning kui hästi see meelde jääb. Skandaalidele loodud kõmud vananevad ajas kiiremini kui naljad igihaljastel teemadel Toote sobivus Sobib eriti kirglikele toodetele ning uute toodete turule toomisel kõmu tekitamiseks, kus on võimalus luua mõnda suhtlusportaali temaatiline kommuun, ning anda sealtkaudu edasi informatsiooni, teateid, uurida ja küsida, jagada infot ürituste kohta, teha sooduspakkumisi jpm. Meetodi kasutustihedus Mida tihedamini kasutatavat suhtlusmeetodit tarvitada, seda lühem on viiteaeg ning mida lihtsam on sõnumit edasi saata, seda kiiremini ta levib.
liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³), dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine. Tähtsad haljastustaimed, olles looduslikult nn ,,pioneerliigid" taluvad kehvasid kasvutingimusi, niiskusepuudust, kui ka suurepäraselt kärpimist. Noorendus- ja kujunduslõikus vajalikud. Igihaljastel liikidel lõigatakse põõsaid tagasi kohe pärast õitsemist, suvehaljastel hilissuvel või varasügisel. Suvehaljaid liike tuleks kasvatada avapäikeses, igihaljaid poolvarjus. Taluvad puude juurekonkurentsi, samuti üsna hästi põuda. Siiski ei talu nad pikaaegseid üleujutusi ja seisvat vett. Perekonnas ligikaudu 450 (500) liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes, enamus liike Ida- ja Kesk-Aasias, samuti Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas ja mõned liigid ka Euroopas
Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) · Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel · Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranzikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee
Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus — klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranžikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee
poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Perekond tamm (Quercus L.) [kvérkus] Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad, ühekojalised sirgetüvelised ja tugeva juurekavaga laiavõralised puud, harva põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed, suvehaljastel liikidel tavaliselt hõlmised kuni hambulised ja suured (kuni 50 cm), igihaljastel liikidel lehed väikesed, terveservalised kuni hambulised, nahkjad, paksud. Noorelt on tüve koor sile ja õhuke, vanemas eas rõmeline ja paks. Väga pikaealised liigid, saades 500 aastat ja vanemaks. Isasõied on rippuvate urbadena, emasõied väikesed, üksikult või 2-3 kaupa, tuultolmlejad, enamusel liikidel valmivad viljad samal aastal, osadel teisel aastal. Emasõitel ulatub kuupulaga varjatud sigimikust välja ainult emakasuue
annaabi.ee 
