keele rääkimist ja vähendas eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse arendamise tulemusel kasvasid linnad ja palju muulasi asus sinna elama. Kolhooside pärast asus palju talupoegi linna elama. *Linnades oli majanduslik olukord halvem, seal jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. *1947 viidi läbi rahareform, kaotati kaardisüsteem ja reguleeriti hinnakujundust. 26.-27. ENSV kui näidisliiduvabariik *ENSVd mõjutasid 50ndatel kaks olulist välisündmust: Stalini surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine NSV vägede poolt 1956. *Stalini surmale järgnes NSVLs nn. sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise pea kõikides valdkondades, ja puudutas ka ENSVd. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav
Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumie. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik Stalini surmale järgnes sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 1950. aastate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. Eesti NSV-d juhtis nendel aastatel Johannes Käbin. J. Käbin ja tema meeskond.
annaabi.ee 
