See koht tappis ta tööga,kuna ta polnud piisavalt tugev Vargamäe jaoks ning tänu sellele kadus kiirelt ta silmist see õnn ning lootus. Pearu täitis Andrese vaba aja kohtukäimisega. Pearu oli üks inimestest kes Andreses suurt viha tekitas ning tänu sellele kannatasid mõlemad perekonnad.Andrese võidu puhul, peksis Pearu oma naist ja lapsi, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta kodu mure ja kurbus. Peale kohtuskäike ei andnud ikka Paeru rahu, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest inimesed lahkusid Vargamäelt ja ei jäänud kedagi, kes tööd teeks. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Teose lõpus nägi Andres kuidas kraavid
Pearu oli üks inimestest kes Andrese südame suurt viha täis ajas ning kusjuures mõlemalt perekonnalt õnnehetked röövis. Andrese võidu puhul, mida siiski harva juhtus, peksis Pearu oma naist ja pere, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta koda mure ja kurbus. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see ehk tegigi ta südame nii kalgiks ja külmaks. Samal ajal Pearu talle rahu ei andnud, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Kogu riiu kõrval sündis aga peredesse leivasööjaid juurde, sest mõlemad naabrimehed olid korralikud sugutegijad, eriti Andres, sest too tahtis omale korralikku töötegemis armeed moodustada, sest peale enda surma oli vaja kellelgi tööd jätkata. Pearu päris nii ei mõelnud, kuid siiski lootis sellepeale, et jääks talle ikka pärijaid ning talu ülalpidajaid. Kui külla suur katkilaine tuli, siis suri lapsi nagu kärbseid ning Vargamäelgi
annaabi.ee 
