7. Millistes riikides on keelatud võrdlev reklaam Belgia, Itaalia, Saksamaa 8. Millega peab arvestama nn reklaami loomingulises osas Keelebarjäärid on üks peamisi takistusi efektiivse kommunikatsiooni teel. Reklaam kasutab kõnekeelt, mis peab samas olema väga täpne. Samal ajal pole kõnekeel tähenduse aspektist sageli täpne. Ka kasutatakse sageli slängi, mis on väga lokaliseeritud. Kõnekeele tõlkimine on eriti raske, sest siin pole täpseid vasteid; tuleb kasutada idiomaatilisi väljendeid, mis on eri keeltes erinevad. 9. Millised on kaubamärgi funktsioonid tarbija jaoks Kas kõikides riikides ostavad sama toodet või teenust samad tarbijategrupid? Kas kõikjal on ostu initsiaatoriteks samad perekonnaliikmed? Kas kaubamärgi üle otsustavad alati samad perekonnaliikmed? Kas enamus tarbijaid ootab tootel ühesugust välimust? 10. Nimeta kaubamärgi tasandid Globaalsed kaubamärgid, regionaalsed kaubamärgid, rahvuslikud kaubamärgid, vahendaja
Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas, et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad oma kõnes sageli selliseid korrektuure, kui räägivad inimestega, kelle jaoks on tegemist võõrkeelega ent harvemini siis, kui neil on vestluspartneriga ühine emakeel. Sageli täheldatakse ka olukordi, kus emakeele kõneleja kas pingutab kohanemisega üle (nagu olukorras, kus väga vanade inimestega kiputakse pudikeeles rääkima) või
sageli olulisi tähenduselemente. Näiteks on oluline vahe, kas väljendada kassi ja diivani omavahelist suhet adpositsiooni taga, peal või all vahendusel või kas fraase seob sidesõna ja või või, nt Ta rääkis ajast ja rahast. Ta rääkis ajast või rahast; 5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Need on enamasti fraseologisme moodustavad sõnad, mida tuleb vaadelda kui keelemällu tervikutena salvestatud idiomaatilisi sõnarühmi, nt ajab kärbseid pähe, viskab villast, läks üle piiri, ajab pada. Pragmaatiline sõna: Semantilised sõnad võivad saada kommunikatsioonis eri rolle. Nad võivad midagi tähistada (nt mingit objekti või sündmust) ja/või väljendada emotsioone, väärtushinnanguid (nt vastumeelsust) ja/või väljendada eesmärki. Need erinevad kasutusvaldkonnad sõnastas 1934. a tuntud keelepsühholoog K. Bühler, kes rääkis keelemärgi kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioonist
annaabi.ee 
