4. Jeesus ei viidnaud messiaanliku tiitliga iseendale, vaid kellelegi teisele, kuid kirik omistas tiitli hiljem Jeesusele. 5. Jeesus ei rääkinudki endast kolmandas isikus, vaid kirik rääkis Jeesusest kolmandas isikus ehk Inimese Poja väljend on kiriku hilisem lisandus.11 Evangeeliumitest jääb mulje, et „Inimese Poeg“ on tiitel, mida Jeesus iseenda kohta kasutab, kriitiline uurimus on viinud nelja peamise tiitlitüübi eristamiseni: krüptiline, idiomaatiline, prohvetlik või laenatud.12 Krüptiline tiitel tähendaks, et Jeesus pidas end messiaks, kuid püüdis seda varjata endast kolmandas isikus rääkimisega. Selle idee nõrkusteks on kaks aluseeldust, üks on seotud messiaanliku saladuse ajalooga ja teine eeldab, et judaismis oli olemas ootus Messiast, keda võiks tähistada tiitliga „Inimese Poeg“. Idiomaatilisest kasutusest tuleb juttu ka edaspidi, kuid 10 Burkett, 2007 lk 28-29 11 Burkett, 2007 lk 32 12 ibid
Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud nende tähendus ei ole enam läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b. osaliselt motiveeritud on nt käterätik parafraas ,,rätik käte kuivatamiseks" sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c. idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui
annaabi.ee 
